Stereotüüpe murdes

Et teile ei tunduks, et ma ühekülgne olen, pean teile vahelduseks teise nurga alt lugusid ka rääkima. Näiteks küsiti mu käest hiljuti, miks ma kõiki ilusaid (tähenduses ‘hoolitsetud’) naisi vihkan. 😀 Üldse ei vihka, mulle väga meeldivad ilusad tüdrukud ja ma usun siiralt, et ka ilusad tüdrukud võivad väga targad olla – mitte ainult ei usu, vaid isegi tunnen mitmeid selliseid. Ja vaatan neile tõsiselt alt üles, sest mul tekib vahepeal sessi ajal olukord, kus juukseidki jõuan kord nädalas pesta, aga nemad on alati väga hoolitsetud, paljud teevad lisaks koolile/tööle veel trenni jne. Ma tõesti ei tea, kust nad selle aja leiavad. Lihtsalt enamus neist ilusatest hoolitsetud naistest on tõesti just seda – ilusad ja hoolitsetud, mitte ei kanna igapäevaselt nn litsimeiki ja -riietust ja ei mõtle paaniliselt, kust rinnasuurendusoperatsiooni jaoks raha saada. Nii et selle teise grupi suhtes on tõesti väike eelarvamus, mida senised kokkupuuted on ainult süvendanud. Mitte et ma neid vihkaks, aga raske on tõesti uskuda, et mõni neist võiks lennukeid ehitada.

Aga vahel suudavad ilusad ja hoolitsetud tüdrukud mind siiski VEEL ROHKEM üllatada. Näiteks käisin hiljuti sünnipäeval, mis oli veidi temaatiline. No ütleme nii, et eestlased olid põhimõtteliselt sellest välja lugenud, et naised võiksid kleidi selga panna ja vahelduseks ripsmed ära värvida ja mõni mees pani isegi valge särgi selga. Vahelduseks päris tore. Igatahes vestlesin seal tüdrukuga, keda ma tundsin, aga kellega ma mitu aastat kokku sattunud polnud. Ütleme nii, et seda teadsin ma juba varem, et ta väga tark on, aga kui ta teatas, et taastusravi magister teda ei rahuldanud (ära lõpetas ta selle muidugi siiski), nii et ta astub nüüd otse biomeditsiini magistrisse, jäi karp lahti küll.

Mitte et ma oleks arvanud, et ta selleks oma kenast kleidist ja kingadest hoolimata võimeline ei oleks, lihtsalt biomeditsiin on eriala, mis eeldab palju keemiat ja muid keerulisi asju ja keemia on minu jaoks juba TEH ULTIMATE keeruline asi, nii et see kõlab lihtsalt ulmeliselt, kui kaunis tüdruk sulle veiniklaasi tagant sujuvalt lausub, et ta sinna otse magistrisse astub. Selliseid asju peaksid ütlema inimesed, kellel on prillid, mis on paksema klaasiga, kui minu omad. Aga näete, võib ka nii. 😀

Edit: pildil olev tüdruk on ka tark. Päriselt.

Mida ma teen, kui sess läbi saab

Ehk siis ainult unistused, ega mina ka ei tea, kas see päev üldse kunagi tuleb. Aga plaane on palju.

1. Ma PÄRISELT koristan (st pesen isegi põranda ära)

2. Ma loen raamatuid lihtsalt oma lõbuks

3. Ma lebotan – rannas, aias, kodus. Ütle ainult koht ja ma lebotan seal.

4. Uurin välja, kus AbFab elab ja loobin kive vastu akent, kuni nad mind oma uhkele katuseterrassile siidrit jooma lasevad. Ja lebotan seal. Ja keeldun lahkumast, kuni Tosha lipsu ja valge siidsärgi seljast võtab ja räpase rebenenud maika ja tätoveeringutega piisavalt hirmutav välja näeb.

5. Kohtun Kristiga, enne kui ta Eestist taas põgeneda jõuab.

6. Mul on jälle aega ja viitsimist, et ülepäeviti juukseid kammida. Või vähemalt kaks korda nädalas.

7. Last but not least, päris kindlasti mitte least, ma saan jälle prantsuse ja hispaania keele õppimisega rohkem tegeleda. Tore, kui on taas aega õppida neid asju, mis lihtsalt toredad on.

Pussycat dollsi pilt on siin selle pärast, et neil on laul suureks kasvamisest ja ma uskusin tükk aega, et seal on rida “I wanna have boobies” (väidetavalt on see siiski “I wanna have groupies”), mis oleks ometigi niivõrd kena eesmärk.