anna kannatust

mis on saatuse iroonia?

Saatuse iroonia on see, kui sa maksad raamatukogudevahelise laenutuse eest, sest su kaasüliõpilasest **** ei suuda raamatut õigeks ajaks tagastada – ja päev pärast seda, kui sa oled oma rahakotti kergendanud, tuleb teisele meelde, et viiks ikka raamatu ära. Olgu öeldud, kolleeg, et sa oled mulle nüüd 2.80 võlgu. Selle eest saaks Fastersis väikese rulli fetaga, raisk.

P.S. Reedese peo pildid pandi netti (ma ei ütle, kuhu, ma ei ole masohhist, kuigi alguses oli küll tahtmine need enesehaletsuses letti lüüa ja uluda, et “Ma ei ole ju tegelikult nii koleeeee”). Tõsiselt, ma näen jälle välja, nagu ma oleks taignarulliga näkku saanud, silmad allapoole viltu ja nägu kõver. Ainus asi, millega end lohutada on, et hea raami peal vähemalt, ehk otsa ei vaadatagi. K ütles selle peale lihtsalt, et “Aga ära tee siis nii krampis nägu kogu aeg.” Nagu mis mõttes? Ma ei saa ju parata, et ma ei suuda loomulikult olla, kui ma tean, et ma IGA pildi peal ALATI ülikole jään. Siis ütles, et “Aga harjuta peegli ees”. No ma tean, produktiivne lahendus, mehelik lähenemine, eks. Ilmselt isegi õige, sest arvata on, et kui harjutada, siis ilmselt midagi muutuks kah. Aga see iseendale peegli ees poseerimine tundub kuidagi nii leim. Endal tekib tunne, nagu aju areng oleks kolmanda eluaasta juures pidama jäänud. Tahaks ju lihtsalt, et ma ei peaks midagi tegema ja kõik pildid oleksid suurepärased. Selline asjalik mure siis. 😀

13 kommentaari “mis on saatuse iroonia?

  1. harjuta peegli ees.
    ja pärast enam ei huvita

    Ma harjutasin peegli ees ja siis oli eluperiood, millest KÕIK pildid on väga ilusad ja peaaegu täpselt ühesugused – poolprofiil suurema või väiksema naeratuse ja enamasti ka peakaldega.

    Kui ma olin vaadanud 34. sellist pilti, kadus huvi iga pildi peal ilus olla täiesti ära.
    Parem las olla ikka – mingeid – tead, ILMEID ka! Mis siis, et kole! Krt, ei peagi igal ajal igal pildil ilus olema, tõeseõna.

  2. Kui inimene jääb pildil kole, siis see on fotograafi süü. Tulen juulis Eestisse, proovime sinust ilusaid pilte teha?

    Aga peopildid võivadki jääda koledad, eriti kui need on tehtnud mõne aeglase aparaadiga vms 🙂 Ka neist, kes on muidu ilusad. Ja äkki teised peavad sind ilusaks neil piltidel, lihtsalt see ei vasta su enesekujutelmale?

  3. Tavaliselt kui keegi ütleb, et “sinust on ka paar ilusat pilti”, siis osutuvad need viimasteks jubedusteks. Kui aga ise mõnd pilti heaks pead, siis öeldakse kindlasti, et “sa ei ole siin üldse enda moodi!”
    Kunagi käisin professionaali juures ja tema ütles, et sajast paarkümmend ilusat pilti on väga hea saavutus. Pildistajal ja pildistajal on muidugi vahe sees, profid ikka tavaliselt suudavad ka junni läikima lüüa. Minu motoks ongi see, et kõik pildid, kus mina peal olen on sellepärast koledad, et teised ei oska pilte teha.
    Veel on mulle seda ka öeldud, et mul on äärmiselt väljendusrikas nägu (st väänan seda pidevalt ja grimassitan) ja seda loomulikus olekus pildile saada ongi raske. Mehega vaidlesime kah sel teemal, tema arust on õiged pildid ikka need, mis pole poseeritud, minu “väljendusrikka” näoga seda riski võtta ei saa. Ma ka üritan alati tarduda kui kusagil välku sähvimas näen.
    Ja fotokast oleneb ka. Mul üks sõber tegi minust oma seebikaga umbes 30 pilti ja vist kahel sealt olid mu mõlemad silmad lahti. Kusjuures ma enda meelest poseerisin. Ema pärast küsis, et mis laksu all ma olin kui neid pilte tehti. Üks kursaõde saadeti aga fotostuudiost passipilti tegemast suisa tagasi – nende aparaadiga ei olnuvat võimalik temast silmad lahti pilti saada kuna tal “eriti tundlikud” silmad.

  4. Seal pidi vilets fotograaf olema. Tahad, ma pildistan sind? Ma suudan päris koledad inimesed ka ilusaks pildistada, asi see sinust mõni arvestatav foto teha.

    1. Ja siis tuleb väljanäitus “Rentsi tõeline pale”? Näitusmüük! Igasse Eesti kodusse Rentsi foto!

      Aga Rents, raibe, oskab tõesti jubedalt kogu aeg poseerida. Kui ta kasvõi oma kehahoiaku vähe lõdvaks laseb, on kohe tulemus parem. Või äkki lihtsalt sobib minu nägemusega temast paremini kokku. 😀 Ja kramplõugne naeratus tuleb ka jube tihti. Aga küll see seoses kõrge ea peatse saabumisega kaob.

      * Sel laupäeval seal Stalker-alal teeme lõdvestusharjutuste ja joogaga algust, jah? Või oli see pühapäev? Ma ei saa heal juhul pühapäeval, sest BB on väljanäitusel. 🙂

  5. Masendav on veel see, kui peeglisse vaadates võiks ennastki pea et ekstaasi erutada, kuid pärast pilte uudistades läheb söögiisu ka ära. Ma ei saa aru, kuidas see võimalik on, kas ma tõesti KUJUTAN end nii ilusaks? Või mis krdi jama nende pildijäädvustustega siis on?!

    Ei tea, kas asi saab ikka fotograafis olla.

  6. Kunagi kui ma veel elasin, avastasin seaduspärasuse, et peo alguses näen ma fotodel päris kobe välja. Millegipärast aga pltidel, mis võetud peo lõpu poole olen ma kole.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.