Olen siin mitmesugust väärtkultuuri tarbinud. Eelkõige oma muinasjutuanalüüsi jaoks. Näiteks lugesin artiklit “The Queen’s Looking Glass: Female Creativity, Male Images of Women, and the Metaphor of Literary Paternity” (Sandra M. Gilbert ja Susan Gubar). Muus osas üsna kummaline artikkel ja põhirõhk on pandud sellele, et mehed on sead, kelle meelest pen ja penis pärinevad samast tüvest (ehk siis käsitletakse seda, kuidas mehed on läbi aegade kas püüdnud naisi kirjutamisest eemale hoida või olnud lihtsalt seisukohal, et naised polegi kirjutamiseks võimelised), aga see, kuidas nad Lumivalgekest analüüsivad, on väga huvitav. Põhiteooria seisneb siis selles, et Lumivalgekese isa ennast muinasjutus ei ole, aga peegli hääl on tegelikult Lumivalgekese isa hääl – vähemalt nii, nagu kasuema seda ette kujutab. Samuti saavutab Lumivalgeke oma tõelise täiuslikkuse alles siis, kui ta sureb ja klaaskasti pannakse, kui temast saab tõeline objet d’art. Alles siis saavutab ta printsi tähelepanu, võidab ta südame ja prints “võtab ta endale”. Seega ilmselgelt pole oluline see, mida ta teeb või kui usin ta on, sest sellest ei tea ju prints midagi – tema näeb ainult, et ilus ja ei mölise.
Kõige kurvem on see, et autorite meelest ei ole Lumivalgekesel eriti palju tulevikuväljavaateid – ainus võimalik karjäär on “võõrasemaks” saamine. Esmalt üritas ta edu saavutada töökuse ja usinuse ja heasüdamlikkusega, mis viis ta klaaskasti ja sealt edasi lossi. Ning õige pea avastab ta, et loss on lihtsalt järjekordne klaaskast. See on loogiline ka selle pärast, et muinasjutud on tihti ringjoonelised, lugu algab aga sellest, et Lumivalgekese ema tikib oma kambris (mis on ühtaegu nii luksuse kui vangistuse sümboliks) ja vaatab unistavalt aknast välja, torgates ettevaatamatusest nõelaga sõrme ja veri langeb aknast välja lumele (veri + maapind, traditsiooniline viljakus). Seega leiab Lumivalgeke end üsna pea samast situatsioonist, kus ta tegelikult on põhimõtteliselt otsekui vangis ja tema passiivsusest pole võimupositsiooni saavutamiseks suurt kasu, nii et kui aknast välja vahtimine ta lõpuks ära tüütab, pole tal muud võimalust, kui kurikavalaid meetodeid kasutada, et oma tahtmist saavutada.
Muide, kas mäletate, et tegelikult oli Lumivalgekese “võõrasema” ka väga ilus naine? Kõikidel illustratsioonidel ja multikas on temast miskipärast paras kirvenägu tehtud. Ilmselt ei taheta siiski lapsi segadusse ajada, sest ilus inimene peab ju siiski heasüdamlik ja tubli olema. Igatahes ei leidnud ma selle postituse jaoks ühtki pilti, kus kuninganna ka ilus oleks olnud.
Muuhulgas vaatasin eile ära esimese osa moodsa printsessi Paris Hiltoni uuest tõsielusarjast “World According to Paris” (juutuubis ka üleval, ei peagi alla tõmbama), sest Paris ütles mingis intervjuus, et kui ta “Lihtsas elus” mängis lolli ärahellitatud beibe, siis see saade näitab, milline ta tegelikult on. Üllatus, üllatus – jääb mulje, et ta on loll ärahellitatud beib. Tõsielusaatest on asi muidugi sama kaugel, kui Maa Kuust, alates sellest, kuidas Paris Hilton kohe alguses murdvargusele peale satub (seda ei näidata) ja kodust ema juurde põgeneb – õnneks oli Parisel kodus õhtut nautides näos siiski täismeik. Ja üldiselt on olukord selline – “ma kavatsen joomisega tagasi tõmmata, aga täna läheme me siiski jooma; ma häbenen väga oma kunagist pornovideot, aga vaadake nüüd, kuidas ma vannis käin; ma vajan sõpru ja sõbrannasid, keda ma saaksin usaldada, seetõttu suhtlen ma ainult joodikute ja narkomaanidega; ma ei pidutse kogu aeg, ma töötan väga palju, aga pidutseme nüüd natuke.” Sõna like mõelge ise iga teise sõna vahele. Põhilauseks on:”I can’t help that people are obsessed with me.” Ja neile inimestele lisandub muidugi ta ise, sest vaadates, kui palju pilte ta iseendast seinale toppis, tekib tunne, et lihtsam oleks vastav tapeet osta. Ja kui ma kuulen veel korra väljendit “I love you, bitch,” hakkab mul paha. Komplimendina olgu öeldud, et Parise boyfriend Cy oskab vähemalt näidelda ja Brooke Muellerist jääb mulje kui normaalsest inimesest – see on see Charlie Sheeni eksnaine, kes üritab loobuda alkoholist ja kokaiinist ja kindlasti veel millestki. Igatahes tundub, et Paris Hiltoni muinasjutt, kus ainult ilu ja pornoklipiga valgest rämpsust kuulsaks valgeks rämpsuks saadi, hakkab läbi saama. Esimese osa vaatajanumbrid olid ka üliväikesed – seda vaatas ainult 400 000 silmapaari. Võrdluseks nii palju, et tema endise stilisti Kim Kardashiani tõsielusarja vaatab tavaliselt üle 12 miljoni inimese.
Pärdikute päevaraamat 