Lugesin Nirti blogist, et selle suve kuumim siider olevat Somersby, ja kuigi see mulle väga maitseb, tunnen siiski vajadust vastu vaielda. Nimelt tähistasime ca jaanipäeva paiku minu peatset lahkumist kah ja leidsin Rimist siidri, mida ma veel proovinud polnud. Rootsi mark, nimeks Briska. Pirnimaitseline on liiga magus (nagu minu meelest ka Somersby pirnimaitseline), aga granaatõuna oma oli ilgelt hea ja kuigi see on Somersbyst* ja meie tüüpilisest “segame piiritust õunamahlaga ja saame Kissi või Fizzi” siidrist veidi kallim, on see igatahes minu jaoks selle suve lemmik. Mis minu jaoks tähendab muidugi seda, et septembris, kui koju jõuan, saan ehk veel vananaistesuve nautida, aga hea on see sellest hoolimata.
Maximas ei müüda, Rimis olen näinud, teiste kohta ei oska öelda. Selveris on muidu üsna hea valik, nii et ehk on seal kah. Ja taaskord, ei ma ei saanud selle eest ei raha ega siidrit, et kirjutasin, et “pirnimaitseline on sitt, aga granaatõuna oma ilgelt hea”, aga olgu öeldud, et kui turustajatel tekkis nüüd mu blogi lugedes tahtmine mulle tänutäheks kast siidrit saata (ei, mitte pirnioma), siis tagasi ei saadeta midagi.
* kuigi mul on kuri kahtlus, et Somersbyl olid ainult turulepaiskamise puhul soodukad, et kindlat kliendibaasi tekitada ja küll selle hind ka kerkib