Oijah, kuigi mulle siin väga meeldib, on mul ikkagi ka väga kahju mõnest Eesti üritusest ilma jääda. Kui igasugused niisama üritused kõrvale jätta, siis 5.-9. augustini toimub PTI prantsuse keele ja meele suvekool “Võim ja lill” (“Le pouvoir et la beauté“). Info:
Suvekooli eesmärk on anda a) praktiseerimisvõimalus neile, kes pole saanud prantsuse keelega aasta (või lausa mitme) jooksul piisavalt tegeleda; b) anda tublisti peamurdmist neile, kes arvavad seda keelt juba päris hästi oskavat; c) selgitada päris algajatele keele toimemehhanisme (ja veenda neid selles, et tegu pole üldse keerulise keelega). Lisaks muidugi mõned mängud ja näpuotsaga füüsilist tegevust, et pead palavaga liialt susisema ei läheks.
Sel aastal on hea mitu prantslasest õppejõudu. Guy on lavastaja, kes paneb teie hääleaparaadi prantsuspäraselt käima, Sophie alglasside õpetaja, kes oskab kõike nii leebelt ja rahulikult seletada, et ka kõige aeglasem järje peale jõuab; Vincent oskab suurepäraselt eesti keelt ja seetõttu seda prantsuse keelega võrrelda ning Hans-Bertrand õpetab ülikoolis prantsuse keelt võõrkeelena ja on seega meie diplomeeritud metoodik. Ja neile lisaks allakirjutanu (Tanel Lepsoo), kes isiklikult jälgib selle eest, et päris algajad kõigest ikka korralikult aru saaksid.
Suvekooli teema, mis sel aastal keskendub ilu ja võimu suhetele, on inspireeritud muinasjuttudest. Korraldajate sooviks on, et lisaks keeleõppele saaksime üldiselt ka maailma ja elu asjade üle mõtelda, aga seda muidugi mitte ülearu tõsiselt ja punnitades.
Suvekool toimub Rohtlättel. http://www.rohtlatte.ee/
Registreerimiseks kirjutada aadressil kristel.petermann@gmail.com
Osavõtutasu on 65 eurot.
No kõlab tõesti huvitavalt (seda enam, et on kõvasti ka folkloristikaga seotud), aga edasi-tagasi käimine läheks koos ürituse piletiga vähemalt 300 euri maksma (tglt rohkem, sest siis tahaks ju ikka kaaslasega minna) ja ei ole kellelgi meist rahakott puuga seljas. Niu-niu-niu. Iseenesest oleks kasulik ka, sest alles täna sain ühe kaastöötaja käest tasuta hääldusõppetunni selles osas, et kui ma ninahäälikuid korralikult välja ei häälda, on tulemuseks see, et kui ma ütlen mon nom (minu nimi), arvavad kõik, et ma ütlesin mon homme (minu mees), sest mõlemate häälduseks tuleb “monnomm”. Aga nagu ma juba Aulile kurtsin, pole see minu süü, vaid kõiges on süüdi Muzzy, sest üks minu esimesi kontakte prantsuse keelega oli Muzzy prantsuskeelne multa, kus on tegelikult üsna palju hääldusvigu ja kus Muzzy ühes stseenis eriti raevukalt raiub “Kommoo tütappell? Kell e tonn nomm?” (“Kuidas sind kutsutakksse? Misssu nimi onnn?” Hiljem muidugi selgus, et valetasin täiega, nad lihtsalt suudavad isegi ninahäälikuid rõhutada.
Jah, loll, kes vabandust ei leia. Igatahes, kel huvi on, minge-minge, ma arvan, et see saab äge üritus olema.
Pärdikute päevaraamat 