Mul oli eile vaba päev, nii et sain kokku ühe Pariisis elava eestlannaga. Auliga, ehk Haldjaga, mõnele teist see ilmselt isegi ütleb midagi, nii et olgu mainitud, et tema see oli. Kuna tema hoolimata oma vähesest keeleoskusest hääldab seda vähest väga hästi ja mina oma enamvähem keskpärasest keeleoskusest hääldan väga väga sitasti – või noh, eestipäraselt (=sitasti), – üritasin muuhulgas talt õiget hääldust õppida. Ei tulnud väga hästi välja, sest tema ju oskab seda teha, aga ega ta ei tea, kuidas ta seda teeb. Ta teeb mulle lihtsalt õigesti ette ja mina üritan järgi teha – mis oleks väga hea, kui mul ka muusikaline kuulmine oleks, aga mina saan aru, et see on teistsugune, kui see, mis ma alguses teen, ja üritan siis õigemini teha, aga ma ei saa kas aru, mida ma valesti teen, või ei kuule vahet enda ja tema ninahäälikute vahel või suisa mõlemat. Nii et eelkõige ta lihtsalt selgitas mulle mu põhivigu, mis on ikka samad, mis alati – ikka see sama prantsuse r ja ehteestlaslik n/m (no näiteks bonnjuuuuur), kuigi seda N-i peaks asendama ninahäälik. Tegelikult aga ka kas või osades sõnades prantsuse a, millel pole meie a-ga midagi pistmist (no näiteks jusqu’à). Lisaks muud pudinad, näiteks see, et un peaks tulema rohkem ä pealt ja en a pealt. Ja see, et need kuradima prantslased ei oska ju sõna ära lõpetada, vaid “põrgatavad”. No meie ütleme näiteks Martin ja ongi kõik. Nemad ütlevad seda ilmtingimata umbes nagu “Martinö”, nii et see seal lõpus ei ole päris ö, vaid lihtsalt visatakse kuidagi nagu poolvokaalselt õhku see lõpp. Ehk siis midagi ma ei oska. 😀
Tegelt ei ole naljakas, sest ma tahan juba mitu päeva administraatori käest küsida, et kurat, kas teil siin tõesti lifti ei ole (toidukottidega on ikka nõme tulla), aga lift on l’ascenseur, nii et ma tean juba ette, et ta pööritaks silmi, kui ma seda küsima läheks ja mõtleks, et mida see ida-eurooplane nüüd siis tahab, kui ma talle lassansöör ütleks.
Erri (st, nende jaoks örri) kohta otsisin netist taas infot, midagi nagu vist tuleb, kui harjutan, sest hiljem on kurgulihased valusad, seega võiks loota, et ühel hetkel harjun ära ja tuleb õigesti. Seal on ilmselt ainult järjekindlust vaja. French.about.com ütleb, et ära mõtle sellest nagu errist, sest see ei sarnane ei inglise ega hispaania erriga (viimane on suht nagu meil, aga põristavad), vaid tee nii (tõlgin ja parafraseerin):
- Tee suu lahti.
- Pane kurk kinni. Teate küll, nö tõmmake hing kinni, nagu hakkaksite kuristama või ei tahaks vett alla neelata. Ja nüüd tehke K-häält.
- Tunneta, kust K tuleb. See on K-koht. (NB! Mitte segi ajada G-kohaga)
- Kurk ei ole mitte päris suletud, vaid osaliselt, õhk peab läbi pääsema.
- Pinguta sealseid lihaseid.
- Suru õrnalt õhku läbi suletud kurgu.
- Harjuta iga päev RA-RA-RA ütlemist (4-6 abil)
Kui aga seda lehte uskuda, siis saab ka pisut lihtsamalt. Tee:A, A-B, A-HAB, A-HRAB, ARAB. Kui RA-RA öelda oskate ja Arab ka nagu juba välja tuleb, võib võtta järgmise ilusa prantsuskeelse sõna RHODODENDRON ja hakata sellega mõnusaid põrisevaid lauseid tegema. Näiteks:
Tu peux sentir les rhododendrons?
Oui, j’adore les rhododendrons!
Moi, je les trouve bizarres.
Les rhododendrons? Non, les rhododendrons ne sont pas bizarres. Les rhododendrons sont super!
Ja nii edasi ja nii edasi ja nii edasi. 😀
Aga R on muidugi ainult jäämäe tipp, kuidas neid ninahäälikuid teha, on hulga raskem küsimus, ma lasen ikka väga tunde järgi. Pole muud varianti leidnud, kui et proovin vahepeal järele hääldada. Kui kellelgi häid nippe on häälduse parandamiseks, võib muidugi alati jagada.
Taustaks see lugu. Küll alles põristab vahvasti.
Pärdikute päevaraamat 