Mul oli eile vaba päev, nii et sain kokku ühe Pariisis elava eestlannaga. Auliga, ehk Haldjaga, mõnele teist see ilmselt isegi ütleb midagi, nii et olgu mainitud, et tema see oli. Kuna tema hoolimata oma vähesest keeleoskusest hääldab seda vähest väga hästi ja mina oma enamvähem keskpärasest keeleoskusest hääldan väga väga sitasti – või noh, eestipäraselt (=sitasti), – üritasin muuhulgas talt õiget hääldust õppida. Ei tulnud väga hästi välja, sest tema ju oskab seda teha, aga ega ta ei tea, kuidas ta seda teeb. Ta teeb mulle lihtsalt õigesti ette ja mina üritan järgi teha – mis oleks väga hea, kui mul ka muusikaline kuulmine oleks, aga mina saan aru, et see on teistsugune, kui see, mis ma alguses teen, ja üritan siis õigemini teha, aga ma ei saa kas aru, mida ma valesti teen, või ei kuule vahet enda ja tema ninahäälikute vahel või suisa mõlemat. Nii et eelkõige ta lihtsalt selgitas mulle mu põhivigu, mis on ikka samad, mis alati – ikka see sama prantsuse r ja ehteestlaslik n/m (no näiteks bonnjuuuuur), kuigi seda N-i peaks asendama ninahäälik. Tegelikult aga ka kas või osades sõnades prantsuse a, millel pole meie a-ga midagi pistmist (no näiteks jusqu’à). Lisaks muud pudinad, näiteks see, et un peaks tulema rohkem ä pealt ja en a pealt. Ja see, et need kuradima prantslased ei oska ju sõna ära lõpetada, vaid “põrgatavad”. No meie ütleme näiteks Martin ja ongi kõik. Nemad ütlevad seda ilmtingimata umbes nagu “Martinö”, nii et see seal lõpus ei ole päris ö, vaid lihtsalt visatakse kuidagi nagu poolvokaalselt õhku see lõpp. Ehk siis midagi ma ei oska. 😀
Tegelt ei ole naljakas, sest ma tahan juba mitu päeva administraatori käest küsida, et kurat, kas teil siin tõesti lifti ei ole (toidukottidega on ikka nõme tulla), aga lift on l’ascenseur, nii et ma tean juba ette, et ta pööritaks silmi, kui ma seda küsima läheks ja mõtleks, et mida see ida-eurooplane nüüd siis tahab, kui ma talle lassansöör ütleks.
Erri (st, nende jaoks örri) kohta otsisin netist taas infot, midagi nagu vist tuleb, kui harjutan, sest hiljem on kurgulihased valusad, seega võiks loota, et ühel hetkel harjun ära ja tuleb õigesti. Seal on ilmselt ainult järjekindlust vaja. French.about.com ütleb, et ära mõtle sellest nagu errist, sest see ei sarnane ei inglise ega hispaania erriga (viimane on suht nagu meil, aga põristavad), vaid tee nii (tõlgin ja parafraseerin):
- Tee suu lahti.
- Pane kurk kinni. Teate küll, nö tõmmake hing kinni, nagu hakkaksite kuristama või ei tahaks vett alla neelata. Ja nüüd tehke K-häält.
- Tunneta, kust K tuleb. See on K-koht. (NB! Mitte segi ajada G-kohaga)
- Kurk ei ole mitte päris suletud, vaid osaliselt, õhk peab läbi pääsema.
- Pinguta sealseid lihaseid.
- Suru õrnalt õhku läbi suletud kurgu.
- Harjuta iga päev RA-RA-RA ütlemist (4-6 abil)
Kui aga seda lehte uskuda, siis saab ka pisut lihtsamalt. Tee:A, A-B, A-HAB, A-HRAB, ARAB. Kui RA-RA öelda oskate ja Arab ka nagu juba välja tuleb, võib võtta järgmise ilusa prantsuskeelse sõna RHODODENDRON ja hakata sellega mõnusaid põrisevaid lauseid tegema. Näiteks:
Tu peux sentir les rhododendrons?
Oui, j’adore les rhododendrons!
Moi, je les trouve bizarres.
Les rhododendrons? Non, les rhododendrons ne sont pas bizarres. Les rhododendrons sont super!
Ja nii edasi ja nii edasi ja nii edasi. 😀
Aga R on muidugi ainult jäämäe tipp, kuidas neid ninahäälikuid teha, on hulga raskem küsimus, ma lasen ikka väga tunde järgi. Pole muud varianti leidnud, kui et proovin vahepeal järele hääldada. Kui kellelgi häid nippe on häälduse parandamiseks, võib muidugi alati jagada.
Taustaks see lugu. Küll alles põristab vahvasti.
Pärdikute päevaraamat 
Minu arust oleks neist ninahäälikutest mõistlik mõelda kui vokaalidest, mitte konsonantidest, nii et unusta n-id ja m-id üldse ära, mõtle, et seal silbis on lihtsalt kergelt nohuse varjundiga täishäälik.
sõnalõpu põrgatamise näitest ei saanud ma nüüd hästi aru. Kui on nimi Martin, siis seal lõpus ongi ainult see nasaalvokaal. Iseasi, kui Martine, siis jah põrgatavad mingi indiferentse vokaali sealt n-i järelt lahti, aga see tuleb ju sellest, et seal vanasti oli täiesti korralik vokaal (ja mõnes murdes on suht-koht korralik vokaal tänapäevani), st ajalooliselt on see kolmesilbiline nimi, mitte kahesilbiline – nagu kirjapildistki näha.
No aafriklased meil põrgatavad küll ka sõnu, mis kaashäälikuga lõppevad (nagu see sama Martin), aga ehk see on siis mingi nende aktsent.
Aga mis sa mõtled sellega, et mõtle täishäälikuks? Selles mõttes, et kas sa pead silmas seda, et kui on siis juba ühes eelmises postituses mainitud näide mon nom, siis tegelikult need n ja m kõlavad ühtviisi, sest on mõlemad o-baasil?
(ja nohuse varjundiga täishäälik on palju täishäälikum häälik kui nt meie ng-ühend sõnas “pang” – pange-sõnas on nasaalkonsonant täiesti olemas, prantsuse nasaalvokaalid ei lähe kunagi nii kinni, alati jääb õhk vahelt läbi käima.)
Kuule, kas see, millest sa räägid on mingi asi, mis on omane suhtkoht enamikele prantsuse murretele või on pigem lokaalne nähtus? (ma olen vist kuulnud räägitavat Pariisi r-ist ja mõtlen, et kas see on nüüd see )
See sõltub jah rääkijast, kes kui palju põristab, pariisi r jah.
see, millest mina räägin või? kui jah, siis milline neist mu mitmest jutust?
Sõnalõpu “tumma e” (“e muet”) kohta olen küll kuulnud, et lõuna pool hääldavad nad selle juba samahästi kui normaalseks e-ks välja ja põhjamurretes ei taha enam neidki vokaale hääldada, mida n.ö ametlikus prantsuse keeles peaks.
Kurgust kuristatav r olevat jah Ile-de-France’ist laiali levinud, eriti Edith Piafi staariks saades.
Mul õnnestus seda kõige paremini treenida, käratades nii nagu inimesed ikka “Kohe!” käratavad: “J’arrive!” Kui just sedasi natuke vihaselt käratada, läheb see esimene a õigesse kohta ja r tuleb siis juba justkui iseenesest.
Meil lõunaosariikides Prantsusmaal hääldatakse jah sõnades esinevad tummad e-d hoolega välja. Õppisin vahepeal gaskooni keelt ja kui ma gaskooni keele nasaalseid vokaale harjutasin, siis tegin nii, et ütlesin tavalise vokaali ja siis hakkasin seda järk-järgult nasaalsemaks harjutama, õige astme saavutamiseni välja. Peaks töötama ka prantsuse keele puhul.
Kui kellelgi on huvi, siis siin on väike näide gaskooni aktsendist, vahele ka natuke gaskooni keelt ennast http://www.youtube.com/watch?v=G8Ww7S9xvhc
Ja üks piisk kasutut infot ka veel lisaks (võib-olla tead juba nagunii), mulle pakkus küll lusti keeleteaduse loengus – et kui meie teeme r-hääliku jaoks keeleotsaga kiiresti võta-võta-võta (palataliseeritud t) hammaste taga, siis see prantsuse r moodustub kurgunibuga võta-võta-võta tehes. 🙂 Ja r-i hääldamine pidi käima lainetena ühest ilma otsast teise ehk olnuvat aegu, mil ka meie kurgunibu r-i tarvis võdistasime.
Aga igaks juhuks lahtiütlus: ma ei ole filoloog ja haugi mälu on mul kah, seega ajan siin võibolla täitsa jamajuttu. 🙂
ja siis on veel olemas need pagana germaanlased, kes üldse mingit r-i hääldada ei mõista (sakslaste kurgukas põriseb palju vähem kui prantslaste oma ja inglastel on üldse pudikeeles ja skandinaavlased neelavad pooltel kordadel alla). Ma alati mõtlen, kui anglosaksid mingeid hiinlasenalju teevad, et uih ja aih, kuidas hiinlased r-i ei mõista hääldada, et look who’s talking, justkui nad ise oskaks.