bürokraatiat on siin tõesti palju

Käisin täna palgapäeva puhul šoppamas ja ostsin omale uue rinnahoidja. Tegin ka pildid hommikuse rinnahoidjaga, ilma rinnahoidjata ja uue rinnahoidjaga, aga ei leia kahjuks kaablit üles, nii et ei saa neid teiega jagada ja vigisen hoopis selle üle, et mul oli küll palgapäev, aga raha mul ikka ei ole. Päriselt.

Nimelt oli mul eile palgapäev. Tulemus? Juba kaheksa päeva pärast saan raha. Neil on siin selline reegel, et esimene ja viimane palk makstakse alati tšekkidega, seda ei saa lasta arvele kanda. Võtsin siis mina oma tšekid ja läksin nendega panka. Seal selgus, et ei, niisama küll tšekke rahaks ei saa vahetada, selleks tuleb ikka konto teha ja raha arvele panna – kui täna tšekk neile anda, jõuab see kahe tööpäeva pärast mu arvele, ehk siis neljapäevaks.

– ???

– Neljapäevaks. Pühapäeviti ja esmaspäeviti ju pangad ei tööta.

Noh, milles probleem, teeme siis konto. “Raha saate välja võtta kohe, kui kaardi kätte saate. See tuleb postiga kaheksa päeva pärast.” Ütlesin, et vahet pole, eks ma kõmbin siis neljapäeval panka kohale ja saan raha kätte – ei, niisama pangakontorist küll raha ei saa, selleks peab ikka kaart olema.

Mis mul muud üle jäi, pööritasin silmi ja küsisin, kas internetipanka saab varem kasutada.

– “Jaa, selle koodid jõuavad ehk juba järgmise nädala lõpuks kohale.”

Palju kasu mul sellest muidugi ei ole, sest kui ma teen ülekande oma Eesti arvele, jõuab see siia kolme päevaga, nii et ikka läheb kaheksa päeva. Nii et tuleb taas kannatust varuda ja rõõmustada, et ma ka Eestist palka saan ja et mul ka krediitkaart olemas on, sest meil on siin reegel, et kuu esimese viie päeva jooksul tuleb üür ära maksta ja selleks ajaks ma ilmselt veel pangakaarti kätte ei saa. Tahaks ikka nädalavahetuseks saada, saaks ju turule minna jne.

Hiljem kusjuures avastasin, et tšeki teisel pool on kirjas, et postkontoris saab tšekid ka lihtsalt rahaks vahetada. Mul pole õrna aimugi, miks see pangatöötaja seda öelda ei võinud, kui nägi, et ma pooletoobine olen. Loll pea on ikka ihu nuhtlus. 😀

Pildil on Angie Sancelmente Valencia, aluspesumodell, kes osutus narkoparuniks.

ületöötamine teeb diibiks

Meil on töö juures üks maja, kus on kaks korrust kappidega, kus inimesed oma asju saavad hoida. Teate küll, nagu USA koolifilmides näha, igaühel oma locker ja rida muudkui läheb, ainult et meil on neid ridu palju palju. Kappide juures on ingliskeelne ja prantsuskeelne kiri palvega kapid lukus hoida (“Keep your lockers closed”). Mina suutsin töölt tulles sealt välja lugeda “Choose your maker” (kui tahta veidi diibimalt tõlkida, mitte päris otse panna, võiks öelda “vali, kes sind mõjutab”, otsetõlkes “vali, kes sind teeb”). Liiga palju “True Blood’i”?

Ja koduteel möödun ma pidevalt ühest gräfitist, kuhu keegi on üsna väriseva käega kirjutanud:”I do what I can“. Tuletab kohe meelde “Dollhouse’i” “I try to be my best’’i” ja teeb tuju heaks, kui on sitt päev olnud, sest tõesti, igaüks teeb, mis suudab, rohkem ei saa kelleltki nõuda.

Vaheteemana olgu öeldud, et kappide juures on muidugi ka kirjad selle kohta, et riietumiseks on riietusruumid, aga neid kõik inimesed ignoreerivad ja vahetavad riided ikka kohe kapiukse ees ära. Olen paar korda riietusruumi läinud (kui olen sokkidega, on mul ükskõik, aga sukkpükse on mul miskipärast imelik avalikult jalga panna, tundub kuidagi intiimne teema) ja seal on ikka palju avarust ja vahel kohtab eestlasi. 😀 Okei, mõned inimesed käivad veel, aga neist pooled jätavad sisenedes ukse pärani lahti, nii et otsivad ilmselt lihtsalt pinki, kuhu tagumik riietumise ajaks toetuda.

Lisaks tahtsin taaskord kinnitada, et erinevalt Eddie Izzardist arvan ma, et haridusest on alati kasu. Nimelt väitis Eddie Izzard ühes oma videos, et prantsuse keele tunnis õpitud lauseid ei ole tal elus eriti vaja läinud, tuues näiteks lause:”La souris est sous la table” (“Hiir on laua all”). Ilmselgelt ei ole Eddie mitte kunagi meie restoranis töötanud, sest meil on seda kaks õhtut järjest kasutatud, esimene kord, tõsi küll, hispaania keeles. Ma poleks muide sõna “hiir” ilma Eddieta teadnudki, nii et ikka tuleb kasuks ta videode vaatamine.

Mõlemad perekonnad lahkusid poole eine pealt (teised ümbruskonnas olnud ja toimunut pealt näinud lauad kusjuures sõid rahulikult edasi) ja loomulikult maksmata, nii et poistel, kes nendega töötasid oli vähemalt midagi naljakat hiljem seletuskirja kirjutada. Eile see osa, kus hiiri nähti, üldse ei töötanud ja minu küsimuse peale vastati, et seal on hiirepesa. Ma ei tea, kas mõeldi seda, et sellega tuleb esmalt tegeleda, aga poisi hääletooni järgi oleks küll võinud arvata, et ta mõtles, et “armsaid hiirekesi ei saa ju segada”. Hiirekesi pole ma oma silmaga näinud, aga rotid, kes väljas on, on küll nii pirakad, et vaesem pere neid koduloomana toita ei jaksaks, ilmselgelt hea tervise juures ja inimest eriti ei karda.

Olid küll veits seosetud lõigud, aga see pole alati kõige olulisem. Ma lähen nüüd panka ja poodi ja võib-olla ka botaanikaaeda. Tsau.