prantsuse

Turistime

Kui on üks asi, mida ma KINDLASTI soovitan kõigil Pariisi tulevatel inimestel vaatama minna, olenemata sellest, kas neis on muidu turisti verd ja kas nad viitsivad mööda muuseume kolada ja üldse kultuursed inimesed olla, on see Versailles’ loss ja kogu sellega kaasnev. See pole selle suurust arvestades sugugi nii metsikult kulukas (kuni 26aastastele on enamus üldse tasuta, pidin ainult Marie Antoinette’i lossi külastamise eest 8 eurot maksma – aga, kes ei raatsi, võib sellest üldse loobuda ja põhilossis ja aedades tasuta kolada, – vanematele on täiskomplekt vist 18 eurot), aga see-eest metsikult lahe.

Otsevaadet võib nautida ülalt, aga linnulennult näeb loss välja selline:

ja lisaks on viitsitud teha näiteks selliseid asju:

Üldse võib öelda, et kuigi lossid olid muidugi metsikult lahedad, kõigi oma maalidega (ja Marie-Antoinette’i lossis olnud moenäitusega), öeldaks tänapäeval ilmselt, et kisub veits maitsetuks. No nii palju värve ja maale kokku topitud, kui vähegi mahub. Stiilinäide (kuigi diivan tundub muidugi väga mugav):

Eelkõige avaldasid mulle siiski muljet kogu selle uhke värgiga kaasnevad aiad, mida on kokku 800 hektarit. KAHEKSASADA. Kuna meie jõlkusime rohkem kuninganna aias, tahaks öelda, et Versailles’ aia sees on üks teine, veel suurem aed, sest me jalutasime seal nii kaua. 😀 Kui kuningalossi ümbritsev aed oli hästi hoolitsetud, siis otseselt kuninganna palee ümber oli samuti hoolitsetud värk, aga kaugemal oli nö toitekompleks, kus oli loomulikum aed, kus olid igasugu lahedad majad, näiteks veski:

Või selline asi, mida ma ei suutnud tervikuna ühele pildile saada, nii et võite seda mitme nurga alt nautida:

Lisaks kasvatati seal kapsaid ja igasugust muud värki ning peeti kanu, parte, lehmi, sigu, kitsi ja isegi eesleid (Marie Antoinette nimelt armastas maaelu mängida, kuigi sealt tuli ka reaalselt kraam õukonna toidulauale. Tsiteerin:”The Queen sought refuge in peasant life, milking cows or sheep carefully maintained and cleaned by the servants. Dressed as a peasant in a muslin dress and straw hat, a light switch in her hand, with her ladies, she used the buckets of Sevres porcelain specially decorated his arms by the Manufacture Royale. The place was completely enclosed by fences and walls, and only intimates of the Queen were allowed to access it.” – Ehk siis kuninganna riietas end talutüdrukuks ja käis teenijate poolt hoolikalt puhtaks pestud lehmi lüpsmas. Portselanämbriga muidugi.):

Eriti äge oli ka see, et kuigi kõik kohad olid turiste täis, piisas sellest, et viis minutit pisut vähem populaarses suunas jalutada ja sa olid järsku täiesti omaette hiiglaslikus aias ja nii kaugele, kui silm ulatus, polnud mitte ühtki inimest näha. Kui edasi jalutada, näis vahepeal inimesi, kes olid tulnud piknikku pidama jne. Neid oli ka hoolitsetud aias purskkaevude ja asjade ääres, sest seal on ju ka suured muruplatsid – ja kohti romantika tegemiseks jagus. Näiteks oli seal pisike koht, mille nimi oli Armastuse tempel:

Ja kohustuslik sõbrapilt (ma tglt ei ole virila näoga, päike paistis silma juuuuuu):

Nii et päriselt kah, minge ja vaadake ilusaid asju.

8 kommentaari “Turistime

  1. Tõde:)
    Kuigi minu kylastus jääb ca 18aasta tagusesse aega. Ja meie lossi ei jõudnudki, sest aega oli loetud tunnid ja järjekorrad meeletud. Aga me pidasime kanali ääres piknikku ja nautisime aedu.
    Mdx: see pastoraalne idüll (mida meie üles ei leidnud) on see nn minimaailm (mille nimi on mul keelel, aga nõppude alla kohe ei tule), mille Marie-Antoniette enesele lõi ja seal siis oma peent pastoraalset elu elas. Jõi värsket piima oma rinna järi loodud anumast ja korjas kanade alt värskeid mune:)

    1. Mhmh, Petit Trianon oli palee, kus ta põhiliselt elas ja sellega kaasnes ka aed. Seal oli kusjuures ühe maja peale kirjutatud, et kuninganna maja, mis tundus meile uskumatu – et kõik teised elasid paleedes, aga Marie-Antoinette siis nüüd pisikeses majakeses. Aga hiljem guugeldasin ja selgus, et talle meeldiski vahel nö matsi mängida ja intiimsemas keskkonnas olla.

      Samas näiteks veskiratas oli ainult dekoratiivsetel eesmärkidel ja reaalselt veskis midagi ei jahvatatud. Nii et ikka selline ilus külaelu, ei midagi liiga räpast. 😀

  2. Mnjah. Versailles on muidugi ilus ja võimas. Aga ma ei saa jätta mainimata, et seal, nimelt aedades, jõudis mulle kohale, miks prantslased 1789. aastal revolutsiooni tegid. 😉

    1. Haha, aitäh, Tõnis, sest ma mõtlesin, et mina olen üksi küüniline tõbras ja jätsin selle osa postitusse kirjutamata – nimelt ei suutnud mina lossides jätta mõtlemata neile miljonitele, kes Louis XIV eluajal Prantsusmaal nälga surid, samal ajal kui tema oma nõunike selleteemalisi kirju ignoreeris.

    2. Ma ei tea, kas see ikka on nii lihtne – Louis XV laristas samamoodi, kui mitte rohkem (eriti kui võrrelda õnnetu Louis XVIga, kes oli kaunis tagasihoidlik vennike), aga rahvas jumaldas teda. Vt ka eesti talurahva usk, et mõisnik on küll kuri, aga keiser on ikka hea.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.