anna kannatust · prantsuse

Nüüd lastakse mind vist küll lahti

Ma tean, et ma ütlen seda tihti, aga seekord ei olnud see tõesti minu süü. Päriselt. Peame nimelt riiete vahetamiseks mitmendale korrusele ronima. Kes noorem ja jalg kergem, see ronib, ja kellel jaksu pole, aga see-eest on kannatust, et liftijärjekorras passida, saab liftiga. Noh, nagu siin ilmas ikka, kes ei viitsi liigutada, peab arvestama sellega, et kulub rohkem aega. Igatahes IGA kord olen ma liftis vaadanud, miks kuradi päralt on ühe nupu juurde kirjutatud “dimensioonidevahelised liikumised ajas ja ruumis; MITTE VAJUTADA” – nagu kes kurat paneks kuskile sellise sildi ja mõtleks, et keegi ei vajuta sinna? Nüüd on kõik puruks, lift viltu keset parkimisplatsi ja inimesed pahased. No oli seda jama nüüd vaja?

art · prantsuse

Kuidas ma Louvre’is käisin

Kasutasime tasuta pühapäeva maksimaalselt ja käisime Pompidous. Seejärel tahtsime minna Louvre’isse. Tõelist feministi ei takista miski, nii et mindud ta saigi. Lõin ukse lahti, marssisin poriste saabastega tuppa, mööda turvameestest, kes ei üritanudki mind takistada ja mida ma näen:

Selle tulemuseks oli loomulikult:

Nimelt selgus, et kell oli nii palju, et puhvet oli juba suletud. Turvamehed mõtlesid vist, et pole mõtet seda öelda, sest ega me sinna sisse uimerdama ikka ei jää, kui näeme, et hallist kuskile edasi ei saa. Õnneks pole hullu, sest peitsin end trepi alla, et järgmisel hommikul varakult alustada.

Kui olin peaaegu uinumas, tuli koristaja ja ütles, et ma võin rahumeeli kodus magada, sest alla 26aastased saavad nagunii iga päev tasuta sisse. Tänks.