art · prantsuse

Kuidas ma (päriselt) Pompidous käisin

Pompidousse nimelt jõudsin ma õigel ajal ja seal hängisime ja tšillisime suisa mitu tundi. Nime poolest on see moodsa kunsti muuseum, aga tegelikult on seal igasugust kraami – näiteks oli seal Picasso tuba (haha, ta on teinud maali kusevast naisest) ja nagu kõik tiinekad teavad, ei ole miski, mis eelmisel aastatuhandel moodne oli, tänapäeval enam moodne. Mina ei ole ei tiinekas ega väga suur kunstiekspert, nii et mul pole õrna aimugi, mis seal moodne oli ja mis mitte, aga lahedat kraami oli seal rohkem kui rubla eest.

Aga pilte tegime niisama nalja pärast, nii et mulle kõige rohkem meeldinud installatsioonid ja maalid ja fotod vist piltide peale ei saanudki, aga mõnda asja näitan ikka. Või noh, olgem ausad, eelkõige näitan ma pilte iseendast.

Näiteks “Vene uusrikas leidis koerale kuudi”:

Kunst imiteerib elu, elu imiteerib kunsti:

Oleks mul suuremad rinnad, ei tunduks silmavärv üldse nii silmatorkav (ja kui ma push-uppi kannaksin, ei peaks ma selliste probleemidega pead vaevama, sest ka minu rinnad oleksid kurgu alla surutud):

Siis oli mingi installatsioon. No teate küll neid noori, kes purki situvad ja seda kunstiks nimetavad. Siin olid sellised ühe toa triibuliseks värvinud ja põrandast kuumaastiku teinud. Aga mõjus kummaliselt rahustavalt:

Kuna te olete juhmid ja nagunii ise aru ei saa, siis minu taga olev pilt on kosmosest, kus on pisike astronaut ja suur tops. Ja teoreetiliselt peaksin mina seal koos nendega hõljuma, kuigi praegu tundub pigem, et astronaut on mulle mugavalt õlale istunud (see läheb suureks ka, kui peale vajutada):

Ehk siis lahedat kraami rohkem kui rubla eest. Kusjuures järjekorrad ei olnud üldse nii metsikud, kui võiks arvata, arvestades seda, et oli kuu esimene pühapäev ja sissepääs seega kõigile tasuta. Nii et tasub sel päeval Pariisi minna küll, ei ole hirmsat konkurentsi.

6 kommentaari “Kuidas ma (päriselt) Pompidous käisin

  1. Pompodou ja Louvre´i vahel te soetasite saapad, leidsite poriaugu ja käisite seal sees, jah? Sa oled justkui paljasjalgne kaltsakas siin, mitte poriste saabastega eksemplar.

    Ja mida sa õige tarbisid seal linna peal? Tundub igatahes, et mõjus. 😀

    1. Midagi ei tarbinud. 😀 Tundub, et mulle lihtsalt sobib paremini see, kui pildistamine pole eesmärk omaette, vaid lihtsalt toreda ürituse kaasnähtus.

      1. Äh, ma mõtli seda, et sa peksad juba mitu kirjet järjest nii head sürri teksti nagu oleksid mingise laksu all. 😀 Ei mingit feminismi kuskilt ega muret Eritrea pärast ega muud seesugust. Aga antropoloogiamuuseumi sa uidugi ka ei jõudnud, jah?

        1. No küll ma jõuan sinna muuseumi. Aga venelane, kes siin töötab, ütles ka just, et mis sa selle antropoloogiaga teed, hakkad saami kirjandust uurima vä? 😀

          Pealegi, ega ma ka ei jaksa kogu aeg tõsine olla, rõhutute eest võidelda ja rõhujaid rõhuda. Siin olen ma ise rõhutu, iga kord, kui toidpoes käin, tahaks nutta, nähes milline metsik õlle ja veinivalik siin on – ja siis üks pisike siidririiul, kust saab ainult prantsuse siidrit osta.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.