Lugesin seda artiklit (pealkirja põhjal eeldasin alguses, et ta teeb nalja) ja suu jäi lihtsalt täiesti lahti. Esiteks, väita, et printsess Diana abielu läks pekki, sest Diana ei osanud hea naine olla. Ma, loll, arvasin, et asi oli algusest peale selles, et prints tahtis tegelikult Camillat ja mehkeldaski temaga kogu aeg edasi, nii et Diana oli pigem formaalne kaaslane, elementaarne ju, et ka tal sellises olukorras omad poldid tekivad.
Teiseks saan ma aru, et Lii Unt elab nüüd Indias, aga sealse (väidetavalt mõjuvõimsa) koduperenaise rolli ülistamise kõrvalt võiks veidikenegi mõelda ka faktidele. Jah, on tõsi, et India paremates peredes austatakse naisi ja emarolli (nagu ka meie paremates peredes tunnustatakse nii mehi kui naisi), aga mõtleks ehk veidi ka miljonitele tüdruklastele, kes igal aastal tapetakse. Et need samad mõjuvõimsad naised tapavad rõõmuga oma lapsi? Või äkki ikka päris nii palju ei ole neil seda mõjuvõimu ja nad parema meelega siiski planeeriksid rasedust, aga pole võimalik? Lisaks võiks mõelda India pealesunnitud abortidele, steriliseerimisoperatsioonidele ja siiani kehtivale kastisüsteemile. Sellele, kuidas kõvema rikkumise korral naine lihtsalt relvaga tuppa lukustatakse ja oodatakse, kuni ta “enesetapu sooritab”. Kui palju esineb naistevastast vägivalda. Kuidas naistele näiteks hapet näkku visatakse või neid süütevedeliku ja tule abil töödeldakse. Kuidas nii mõneski kohas eksisteerib ikka veel sati, kuigi see on seadusega keelatud – ehk siis, kui mees sureb, viskub naine oma mehe tuleriidale, sooritades seega rituaalse enesetapu. Lii näeks siin kindlasti pühendumist perele, aga tegelikkus on siiski tunduvalt triviaalsem – naine ei oma Indias mitte midagi. Kui mees sureb, läheb kogu vara meessoost pärijatele, kes võivad olla nii pojad kui tütarde mehed. Eriti viimasel juhul juhtub, et naine peab kerjakoti kätte võtma ja hakkama mööda ilma ringi rändama, lootuses, et head inimesed tänaval leiba ulatavad. Kui end mehe matustel ära tappa, pole vaja vähemalt surnuks nälgimise pärast muretseda. Ja siis räägime edasi sellest, KUI VÄGA Indias naise rolli austatakse.
P.S. See postitus on pühendatud sulle, k.k.p.s., kes sa ütlesid, et polegi ammu mingit feministlikku ja/või maailmapäästmise hala olnud. Ja etteruttavalt olgu öeldud, et ma tean, et täpselt sama rõveda loetelu saaks ka Euroopa hädade ja murede kohta. Ei ole kuskil rohi silmipimestavalt roheline.
Pärdikute päevaraamat 
“Tema abiellus küll tõelise printsiga, kuid ei suutnud oma ego perekonnale allutada. Rahvas armastas teda palavalt, ent Südamete Printsessile jäi sellest väheks, ta otsis isiklikku õnne…”
Vahi sunnikut!
Häbi peaks tal olema, või tema läheb isiklikku õnne taga ajama. Vuih!
“Mulle meeldib printsess Catherine, sest ta meenutab klassikalist vanaaegset naist, kes on perele õnnistuseks. Ta on juba näidanud, et suudab leebelt kannatada.”
“Tüdrukud naeratavad ja langetavad kombekalt silmad. Naine, kes teab oma väärtust, ei käitu kunagi meeletult.”
Ma saan aru, mida ta püüab öelda, aga tema ise vist ei saa aru, mida ta tegelikult ütleb. Väga… kummaline lugemine.
Krt, ma tahtsin just sama kohta linkida. Sigahea meel on mul, et ma selline “pere õnnistus” ei ole.
Kui see artikkel polnud nali, põhjustas selle ilmselt kuumarabandus.
Tehnofriikluse kriitika on tänapäeval muidugi omal kohal. Ainult et see ju ei sõltu soorollide jaotusest.
Muidu kahtlustan ma, et tegu on sarkastilise provokatsiooniga.
Võrreldakse, loomulikult võrreldakse printsesse omavahel, selle üle ma ei imestagi. Eriti, kuna ilusad naised mõlemad ja D lugu ootab ju järge. Eriti rahva südant soojendavja lohutav oleks üks ilus happi-end. Et siis nad abiellusid ja elasid õnnelikult elu lõpuni. Aga oma pead ma selle eest küll panti ei paneks, et C. on üks õige naine paljukannatanud printsile. Ma pakuks, et ta on pigem üks osav seltskonna-karjerist, sellest ka tema “õiged” käitumismallid. What`s the love got to do with it… D. aga noore tüdrukuna abielludes uskus veel neid printsi-printsessi ilulugusid ja kui nägi, mis elu tegelikult endast kujutab…
Aga et sellest muinasjutuprintsesside loost midagi ülejäänud naissoo jaoks järeldada, selleks peab ikka eriline naiivitar olema. Mida LU ka minu meelest on.
Pole osa rahvast rahul, et sa silmad maas perele pühendad ja teine osa seda soovib nagu proua Unt. Tal hea seal Indias hr Undi honoraridest elada ja ilmselt mõtleb, et sama oleks pidanud ka Diana tegema. Igal sammul kohtab aina kitsarinnalisust.
Polnud see Diana nii lilleke midagi. Oli ka temal mitmeid armukesi ja osad neist müüsid silmagi pilgutamata lood meediale. Sellised “väärtuslikud” mehed siis. Ise oli ta ka paras tähelepanuhoor ja kuningliku pere soovide ja tavadega ei arvestanud suurt kunagi. Peale surma ta muutus aga miskipärast paljude arust paljukannatanud lillekeseks, kes ta oma elu ajal kunagi ei olnud.
Jeerum! Pühendaks mulle siis kuningakoja armuelu analüüsi sisaldava kommentaariumi, aga ei. 😀
Mmm, India ja traditsiooniline perekond… Mulle tuli jälle meelde Arundhati Roy ja “väikeste asjade jumal”. Hakatuseks see lõik, kuidas “tema muinasjutus peksis karuisa karuema raske vaskvaasiga” ja tegelikult, kogu see poeetiliselt kirja pandud argument selles, keda tuleb armastada ja kui palju.
Ja veel tuli mulle meelde Bangladesh, kus 142 319 000 inimest on kiilutud 143 998 ruutkilomeetrile (seega: pisut enam inimesi kui Venemaal kokku on pandud elama umbes kolme Balti riigi suurusele maale) ja kus isegi kirjaoskamatud naised teadsid praeguseks kõike rasedusvastastest vahenditest ja kõnelesid “me tahaks ka nii, nagu Euroopas, et lapsi saadakse kolmekümndates eluaastest, aga noorte seas on veel nii palju ignorantsi). Võib-olla peaks Lii Undi kah Dhaka all-linna viima (üle 15 miljoni elaniku, üks kõige tihedamalt asustatud linnu üldse, pealegi, suur hulk elanikkonda on Dhaka ümber koondunud)… Siis äkki see laste vähendamise jutt ei paistagi kohutava ohuna (ja igaühe viiks sinna, kes ütleb, et “liiga vähe maad” ei saa olemas olla. Saab.)
Ei usu, et oli iroonia, liiga vähe lihvitud ja liiga vähe üle vindi.
Artikkel jäi tõesti arusaamatuks, eriti kui arvestada, et loen just hetkel S. Macdonaldi “Püha lehma”, kus iga lehe keeramisel tänan õnne, et olen sündinud naisisikuna Eestis. Tõesti väga eeskujulik õnneliku pere mudel koorub sealt välja ;). Kas L.Unt elab seal täiesti läbipaistmatute roosade prillidega?
Mis puutub aga printsess Dianasse, siis oli tegemist süütu näoga supermanipulaatoriga, kes mängis oma kannataja-rolli rahva jaoks vägagi usutavalt, aga peresiseselt oli täielik saatan lambanahas.
Link ühele teisele Indiat puudutavale artiklile, juhuks kui kedagi huvitab:
http://www.project-syndicate.org/commentary/mani2/English
Mitu last on Diana sünnitanud? Poegi nendest vist kaks… ja kõik seaduslikule mehele.
Mitu last on L.U. ülistatud koduperenaisest printsess sünnitanud?
Kui juba jutt emarollist kui naise ülimast saatusest jutuks tuli… või hirm sünnitamise ees.