Vastuseks lugejakirjale

Tegelikult lühidalt juba vastasin kommentaaris, aga siis hakkasin mõtlema, et äkki mõtlevad pooled lugejad sama asja, aga ei julge küsida. Lisaks tahaksin ise ka väikese ülevaate anda sellest, mis mul alguses plaanis oli ja kuidas tegelikkus sellega kooskõlas on olnud, sest 7/8 kogu siinveedetud ajast on ometigi juba läbi ja juba pühapäeval maandun ma kauni Eestimaa kaunil maandumisrajal, nii et vastan siis juba pikemalt siia. Nimelt küsis Mati Giovanni (jah, see on ta päris nimi, guugeldasin, ta emal läks veidi ühe itaallasega untsu) järgmist:

Miks sa seal oled üldse? Et nagu välismaa või? Et lahe? Kodumaises mäkis saad ju sama kogemuse…

Ehk siis suisa kolm küsimust ja üks väide, millega nõustuda või mitte nõustuda. Põhimõtteliselt võiks öelda küll, et põhipõhjus on, et “nagu välismaa või”, aga mitte ainult selle pärast, et see on lahe (kuigi Prantsusmaa on minu meelest väga lahe), vaid eelkõige selle pärast, et pean järgmiseks kevadeks prantsuse keeles ühe suurema kirjatöö valmis saama ja oma senise keeleoskusega poleks ma selleks kuidagi suuteline olnud, seetõttu oli mul HÄDASTI praktikat vaja. Kuna ma suplen rahas ainult pühapäeviti ja ülejäänud päevadel võtan sendivanni, ei tahtnud ma selle eest liigselt peale maksta – juba lennupiletid on üsna kallid (kui on nö kella peale tulek, ei taha hääletamisega riskida) ja igasugused keelekümbluskursused maksavad tavaliselt miljon raha. Siin töötamisel on aga see pluss, et lennupiletid makstakse kinni ja lisaks saad prantsuse keeles puterdamise eest veel palka ka. Ja nagu ma rääkinud olen, on siin ka igasugused toetused – saab tagasi 75 protsenti kuupileti rahast, saab üliodavalt kohalikus kohvikus süüa jne.

Teiseks olen ma nii palju laisk ja tunnen end nii hästi, et ma tean, et kui ma turistina kuskile läheksin ja mul oleks võimalik inglise keeles hakkama saada, siis just seda ma teeksingi (ja teen ka praegu vahel töö juures), sest väsitav on rääkida keelt, mida sa suurepäraselt ei valda. Olin ju terve semestri ühes toas venelannaga ja suhtlesin temaga ainult inglise keeles, selle asemel, et vene keelt praktiseerida, nii et see juba ütleb midagi. Siin olen ma tihti sunnitud end kokku võtma ja frenchi kasutama ka siis, kui tunnen, et lause tegelikult minu jaoks liiga keeruline on, aga on vaja öelda, pole parata. Teoreetiliselt peaks see tähendama, et ühel hetkel enam ei ole asjad liiga keerulised, seda enam, et ma üritan siin ikka prantsuskeelseid raamatuid (kuigi siiani tähendab see “raamatut”) lisaks lugeda, et aju prantsuskeelsete lausekonstruktsioonidega harjuks, sõnavara suureneks ka väljaspool köögitermineid jne.

Siiski tahaksin vaielda ka sellel “välismaa=lahe” teemal, sest see tundus veidi üldistav, nagu kõik inimesed käiksid välismaal tööl, sest see on lahe. Jah, mina olen siin selle pärast, et Prantsusmaa on minu  meelest änksa (muidu ei oleks ma hakanud selle värgiga üldse tegelema ja ei peaks ka midagi ses keeles kirjutama), aga mitte ei tahaks uskuda, et enamik käib välismaal tööl selle pärast, et lahe on. No ei lähe ehitajad ju Soome selle pärast, et neile Soome hirmsasti meeldib, vaid ikka selle pärast, et rohkem palka saab. Kuigi kindlasti on ka seal tulihingelisi fänne. Ja tegelikult, kui vaadata mööda sellest, et mina tahan nädalavahetusel “kunstisaali, kunstisaali” või kas või lihtsalt mõnda looduskaunisse kohta ja osad inimesed (nii siin kui Soomes kui Norras) lähevad igal õhtul välja jooma, sest tsiteerides ühte mu siinset rahvuskaaslast “ikka tahaks ju erinevaid ööklubisid näha, kui juba siin oleme”, siis rohujuure tasandil on see ju sama, lihtsalt huvi on suunatud kultuuri erinevatesse sõlmpunktidesse. Nii et ma eristaksin inimesi, kes võtavad omad viinad kaasa, lähevad Soome tööle ja ka nädalavahetusel kordagi toast välja ei lähe, vaid joovad tumedate kardinate taga, ja neid, kes aktiivselt sotsiaalses elus osalevad, ükskõik, kas see elu toimub muuseumis, ööklubis või baaris.

Ja kodumaises mäkis töötades kindlasti sama kogemust ei saaks, sest kohtade olemus on kardinaalselt erinev. Eestis (ja igal pool mujal) on mäkis tööl inimesed, kes on läinud sinna tööle. Nad ongi läinud sinna lihtsalt burgereid müüma ja väikest palka teenima. Siin on suvel hooajatöölisi lademes ja üldiselt on kõik tulnud siia midagi otsima – uusi tutvusi, vaheldust, keelepraktikat, kogemusi, muidugi ka raha. Rääkimata sellest, et inimesed, kes juba siia kohale on jõudnud, on üldiselt veidi avatumad, julgemad ja sotsiaalsemad, muidu poleks nad kandideerinudki.

Ja nagu siit blogist ilmselt selgunud on, mul siin päris métro, boulot, dodo* ei ole, kui ikka jaksu on, üritan väljas käia (kuigi õhtuti pärast tööd ei jõua, ma vaatan imestuse ja kadedusega neid hispaanlasi, kes tunduvad alati kõike jõudvat, ka siis, kui on öösel kaks tundi maganud) ja võimalikult palju põnevaid asju sisse ahmida. Siiani olen rahul ka, sest neid põnevaid asju on palju. Kuigi, kui raha oleks, siis puhkuseks valiksin ma mööda Prantsusmaad ringi tuuritamise, mitte ühes linnas passimise, sest tahaks näha erinevaid vanu losse ja tahaks ju ometi käia nii Pariisis kui Vahemere ääres jne.

Aga tagasivaates, kuidas mul keelekümblusega seotud eesmärkide elluviimine õnnestunud on? Parimagi tahtmise juures ei saaks väita, et ma nüüd prantsuse keelt vabalt räägin, sinna on ikka pikk tee minna, aga olukord on paremaks muutunud küll ja seda nii rääkimise kui arusaamise osas. Arvestades seda, et järgmisel semestril on mul nädalas vähemalt 8 prantsuskeelset loengut, on see kindlasti hädavajalik ja võiks loota, et nüüd, kui baas tunduvalt parem on, arenen ma järgneva 16 nädalaga tunduvalt rohkem, kui see muidu võimalik oleks olnud. Isiklikult loodan, et nüüd, kui natukenegi mingit rääkimisharjumust ka on, hakkab keel ka sujuvamaks minema ja kulub aja jooksul aktsent ka natukenegi väiksemaks, aga eks seda saab näha. Loota ikka võib ju.

* = metroo, töö, tudu, pm väljend meie oravaratta kohta

Advertisements

10 kommentaari

  1. Töö- ja keelepraktika? Olen ise ühe teise rahva seas elades omandanud tema keele poole aastaga lausa aktsendivabalt. Seetõttu oskan teemat hinnata. Aga ära pane pahaks, neid kohti maakeral, kus niisama naljaviluks elamusi otsida, on veel ja tuhandeid. Kõike ei jõua keegi läbi traalida.

    Selleks peab mingi teine põhjus olema. Raha? Seiklushimu? Eneseotsing? Küllap kübeke kõigest. Sa kirjeldad kõike nii võluvalt ja see ongi kuvitav. Hoian Sulle pöialt, ma chérie!

    • Muidugi, lahedaid kohti on väga palju ja ka kohti, kuhu ma ise tahaks minna, on väga palju. 😀 Ja eks neid põhjuseid on ka tegelikult muidugi palju, iga väikest asja ei jõuagi kirja panna. Mul veits on ikka nomaadi hing ka, kui ikka 9 kuud ühe koha peal istutud, hakkab vaikselt kihelema, et oleks ju vaja minna kuskile.

    • no dish, kuna kõike ei jõua keegi läbi traalida, siis ongi loogiline valida elamuste otsimiseks koht ja viis, millega kaasneb ka muid hüvesid. Või mis lihtsalt sobib, või väiksemate kuludega saadaval on.

  2. Morgie! Käisin Su vaalade kalmistut vaatamas. Kurdad, et vähe kommenteeritakse. Tahtsin endagi kommentaari 22.aug papude kohta jätta, aga kahtlesin, kas peale küsitud meiliaadressi mu varjunimi välja tuleb. Lihtsalt ei leidnud kohta, kuhu seda kirjutada. Ütlen siis siin ära:
    nii suuri (1200x1600px) ja hea resolutsiooniga fotosid näeb blogides harva. Hea tehnika! Isegi tänavanime lugesin punkari selja taga välja.

  3. Vaatan blogi seaded üle. Tänan komplimendi eest! Pildid on tegelt tehtud Nokia5800 3,1 megase kalasilmkaameraga 😛 A ma ei tea – punkaripildil on tänavanimi küll tiba ähmane… Nokiakaamera pildi headus sõltub väga palju valgustusoludest ja need ei olnud rohkem, kui 4+ sel hetkel. Ehk on enamuses blogspoti blogides lihtsalt veel vana editeerimise süsteem kasutusel, mis mõnikord pildid omatahtsi väiksemaks pakib? Ma olin vanasti ise ka sellega hädas. Praegune laseb pilte originaalsuuruses vaadata.
    ———-
    Vaatasin, noh… jah. Bloggeril on need võimalused:
    Who Can Comment?
    Anyone – includes Anonymous Users
    Registered Users – includes OpenID
    Users with Google Accounts
    Only members of this blog

    Ma ausõna ei taha täisanonüümseid kommentaatoreid lubada mõne olnud ebameeldiva seiga tõttu… kas Open ID tõesti ei kõlba?

    • Aitäh soojalt reageerimast, Morgie! Imestasin foto suuruse üle seepärast, et mu üks tuttav blogija väitis, et tema saadetud 540×720 toimetuse poolt (?) edastamisel väiksemaks, 255×340-ks pakiti. Mida ma hästi ei usu.
      Mis puutub meisse…Vabandan oma nõrga inglise keele oskuse pärast! Uurin seda bloggeri-asja. Redistreerimine? Sisselogimine? ID-d mul pole. Lähipäevil teen Su Vaalas uue testi.

      540×720 255×340

  4. kui kaua sa enne prantsuse keelt olid aktiivselt õppinud?
    lihtsalt huvitab, mis hetkel see julgus võiks tulla, et inimese kombel rääkida või üleüldse suudaks mõnest prantslasest aru saada. ise olen õppinud prantsuse keelt nüüdseks u kolm kuud, a see-eest üliintensiivselt ja ikka veel ei tunne, et klassiruumist väljaspool mõne õpikuvälise lause kuuldavale söandaks tuua.

    • Just vaatasin, et olen praeguseks õppinud täpselt kolm aastat (aga samuti väga suure huviga, st teinud üsna palju klassivälist tööd). Põhimõtteliselt esimene semester oli minu jaoks selline, et ma kaalusin, kas üldse edasi õppida, sest ma olen üsna grammatikapõhise lähenemisega ja tavaliselt haaran kõike sellesse puutuvat lennult, aga prantsuse keeles tundus mulle, et no ei teki lihtsalt mingit ühtset süsteemi, tee, mis tahad. Aga enne, kui semester läbi sai, käis mingi klõps peas ära ja oli see kangelaslik tunne, et “Ahhaa!” Aga see, et ma päriselt end väljendada julgeksin (väljaspool “Mis kell on?” ja “Mis sinu nimi on?” ja “Päts saia, palun!”), läks ikka päris palju aega. Pärast aastat ehk hakkasin poolvägisi purssima.

      • ja õpid tü keelekeskuses, jah? kui tõhus see õpe seal on üldiselt, kui võib küsida? mõtlen vahel, et oleks päris lõbus tulla semestrikeseks tagasi tartusse vahetusõpilaseks, aga märkamatult on must saanud väga kainelt kaalutlev inimene ja isegi mõneks kuuks tartu kolimine paneb mind plusside-miinuste tabelit koostama. jah, võrdlema isegi prantsuse keele õppe tõhusust tallinnas ja tartus :S

        • Ma tglt võtan praegu romanistika õppekavast ka asju, näiteks kohe varsti algab akadeemiline prantsuse keel ja suulise ja kirjaliku väljenduse õpetus prantsuse keeles, aga keelekeskusest võtan DALF kursusi, et lihtsalt saaks veits lobiseda prantsuse keeles, et rääkimist ka natuke rohkem harjutada.


Comments RSS TrackBack Identifier URI

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

  • Kategooriad