faith

Pean vist oma mütsi ära sööma või midagi,

aga seekord olen ma Inno ja Irjaga nõus. Tõesti, ma hakkasin Postimehest artiklit lugema autori nime vaatamata ja pärast esimest lõiku oli selge, et sellist ülbet patroneerivat möla saab Postimehes ainult üks ajakirjanik toota – ja ülla-ülla, ma ei eksinudki. Alustuseks olgu öeldud, et ma ei ole Evelin Ilvese suur fänn, tema mitmed JOKK-skeemid ei meeldi mulle eriti, aga nendest artiklis muidugi ei räägitagi, sest meest, kes Eestis kõige rohkem naiste ÕIGE käitumise pärast muretseb, ei huvita eriti see, kas ja kuidas rahasid kanditakse, teda huvitab see, et naine Kinder-Kirche-Küche rajalt maha ei astuks. Nii et mingi mees võtab endale lihtsalt õiguse, et üht tuntud naist avalikult “isalikult õpetada” ja öelda, mida kõike ta valesti on teinud. Kas te kujutate ette, et keegi kirjutaks samalaadse õpetliku artikli mõnele meespoliitikule? “Kallis Edgar, kui sa valesti pargid, jätad sa sellega mulje, et pead end seadustest kõrgemalseisvaks.” Või “Juku-Kalle, võiksid ikka enne kodust väljumist peeglisse vaadata, et sinu välimine pool ei saaks rohkem tähelepanu kui sisemine.” See oleks absurdne, see oleks solvav – aga täiesti normaalne on Eesti suurimas ajalehes isikliku kirja vormis ühele naisele teada anda, et ta võiks madalamat profiili hoida ja üleüldse tööle minna.

Rääkimata sellest, et näiteks transrasvaskandaali, mis samuti artiklis ära mainitud on, ei algatanud tegelikult Evelin ise – tema muretses oma lapse lasteaia siselistis oma lapse tervise pärast. Õigesti tegi, igasugu sitta ei pea sööma. Pullerits oli see mees, kes selle info avalikkuse ette pritsis ja seega üldse mingi skandaali algatas. Kui ma õigesti mäletan, siis põhirõhk kogu “skandaalis” oli sellel, et kuidas ometi saab Eesti firma kohta halvasti öelda (Eesti fekaalivedu peaks siis vist puhtalt patriotismist roosihõnguliseks nimetama) ja et paljudel inimestel ei olegi raha, et kallist Itaalia šokolaadi osta. Paljude teiste “skandaalidega” on sama moodi, need on lihtsalt pastakast välja imetud ja üle paisutatud, et midagi põnevamaks teha. Nagu kedagi näiteks ilgelt kotiks, kas tal on kuskil koosviibimisel ämber peas või mitte. Või kui palju ta trenni teeb. Ei usu, et ta ise helistab iga nädal Anu Saagimile, käib temaga kohvitamas ja kurdab, et juba mitu päeva pole temast ühtki lugu ilmunud. Pigem on ajakirjandus ühest mitte just kõige järjekindlamast naisest täiesti labiilse pildi maalinud ja materdab seda mõnuga.

Aga Priit, don’t stop here! Nimelt on samasugune ennekuulmatu käitumine omane ka Barack Obama naisele ja vaene mees ei suuda kuidagi tuhvli alt välja rabeleda – naine tööl ei käi, kallid kleidid on seljas (kuigi mitte ainult, vahel ka odavad), annab ajakirjadele aktiivselt intervjuusid ja lisaks avaldab veel arvamust, et laste rasvumine on USA-s suureks probleemiks, mistõttu tuleks nende toidusedelit hoolega jälgida ja otsustada pigem tervisliku toidu kasuks. Tõsi küll, tema tegeleb järjekindlalt ühe kitsa temaatikaga ja tantsusaates ei käi, aga vigu leiab ju siitki. Kui tõmmata paralleel Eestiga, võiks ju kohe öelda, et USA presidendiproua mõnitab oma rahvast, sest kust sel vaesel ristiinimesel aeg ja raha, et perele tervislikku toitu valmistada. Nii et Priit, Ameerikas oled sa ju käinud, inglise keel on suus. Kirjuta nüüd samasugune artikkel Michelle Obama kohta ja saada USA suurimatele väljaannetele, sul ju seal käpp sees, ega nad avaldamata ei jäta. Naisi tuleb ju kasvatada, et nad oma kohta teaksid, ja sinu kaliibriga mees ei saa ometi ainult pisikese Eestiga piirduda.

P.S. Inno ja Irjaga nõustun ma ka selles osas, et minu meelest ei saa kuidagi öelda, et Hillary Clintonil kehvasti läheks, sest ta ei osanud piisavalt tagasihoidlik olla – ta on ju siiani üks USA mõjukamatest poliitikutest. Mis mõttes see halb on? Jah, alguses sai ta päris palju kriitikat, aga kas tõesti tahab Pullerits ka täna väita, et ei tasunud ära see aktiivne tegutsemine?

9 kommentaari “Pean vist oma mütsi ära sööma või midagi,

  1. Kas Eesti presidendi roll/pädevus/võim on siis võrreldav USA presidendi omaga? Miks ei võiks Evelin Ilves jätkata oma erialast tööd, nagu seda teeb näiteks Läti presidendi abikaasa? Miks peab tema olema oma mehe poolt ülalpeetav koduperenaine? Minu silmis ei erine ta praegu millegi poolest Kroonikas poseerivatest beibedest, kelle funktsiooniks on olla iluasjake mõne “tegija” mehe käevangus. Evelin Ilves esindab täna täpselt samasugust naisi alavääristavat rollimudelit.

    1. Ma küll 90ndate alguses veel igapäevaselt ajalehti ei lugenud, aga mitte ei mäleta, et keegi oleks pisaraid poetanud selle pärast, et Helle Meri koduseks jäi – kuigi põhjust oleks olnud rohkem kui täna, sest ilmselt olid tal siiski oma fännid, kes teda lavalaudadel näha oleksid tahtnud. Evelin Ilves ei ole ju arstina üldse praktiseerinud (minu teada pole ta isegi residentuuris käinud), seega ei jäänud temast maha ka inimesi, kes oleksid oma lemmikarsti taga igatsema jäänud. Pealegi on siiani jäänud mulje, et ta tegutseb aktiivselt Ärma talus, tegeledes seega pereäriga. Või on töölepinguga töötav presidendiproua auväärsem kui ärinaisest presidendiproua?

  2. Lugupeetud Priit Pullerits on professionaalne ajakirjanik. Jagab vastutuse sõnade eest kollektiivseks (Arteri toimetus otsustas) ja valdab suurepäraselt metafoori (10 soovitust “sina ei pea mitte”, vrd kristlik 10 käsku). Mõned mõtted panid aga mindki muigama.

    “Hoidke presidendi varju!” – Et seda teha, peaks praeguse Presidendi ja tema abikaasa iseloom olema teine. Evelin on aktiivne, Toomas Hendrik loid. Mäletatavasti oli proua Helle Meri tagasihoidlik, seevastu Lennart ei kartnud keda kuraditki. Sodis Ameerikas käies gloobuse ära ja kutsus sealse riigipea veel Jeltsini juurde kalale. Sellist karismat sünnib harva!

    “Hoiduge skandaalidest kui katkust!” – Isegi parimad nõustajad ei oska leida kompromissi etiketi ja rahva õeluse vahel. Briti peaminister David Cameroni abikaasa Samantha jäi irvhammastele jalgu ainuüksi sellega, et ilmus kuninglikku pulma kübarata. Oleneb suuresti ajakirjandusest, mida seejärel võimendada, mida summutada. “Neljas jõud” ikkagi!

    Aga Pulleritsu väitega “vähe leidub inimesi, keda meedia maalib sümpaatsemaks, kui nad tegelikult on, ” pole ma absoluutselt nõus! Vaadakem reality-tühisuste igapäevast promomist. Bulvari- ja soliidse ajakirjanduse segunemist. Vana-Rooma pööbli pöidlahoiu taaskultiveerimist Delfis… Neid inimesi pole mitte vähe, keda meedia “teeb”!

  3. Väga tihti maailmas muidugi kirjutatakse seda laadi ametikohtade täitjatele väga täpselt ette, mida ja kunas nad ütelda võivad ja mida seljas kanda. Ja ma pean ütlema, et praegune olukord on mind päris tihti pannud mõtlema, et Eestis võiksid need ettekirjutusvõimalused ikka väga karmid olla. Muidugi, kui kellelgi on nii väljapaistvalt hea ja isikupärane maitse nagu Michelle Obamal või Inglise kuninganna tüüpi taktitunne, siis saab teha erandeid, aga, noh, üldreeglina ma oleks ikka väga karm. Väldiks palju fopaasid.

    Aga nüüd artikli juurde. Mulle ei meeldi see, et Pullerits nimetab ennast “rahvaks” ja kasutab “rahvale ei meeldi” argumenti suvalise oma väite tõestuseks, ilme absoluutselt näitamata, millel niisugune teadmine “rahva arvamusest” ka põhineb. Analüüsi artiklis kahjuks eriti ei ole (võiks ju neid “läbikukkumisi” kuidagi arutada jne), on aga moraalilugemine. See viimane oleks omal kohal, kui seda teeks Maaja Kallast, aga võib juhtuda, et Maaja Kallastil on rohkem taipu kui Priit Pulleritsul ja ta jagaks oma soovitusi privaatselt. Ja arvatavasti paremini. Ajakirjanduslikult on see lugu vilets ja kombeöpikuna kehvapoolne.

    1. Mina mõtleks nii, et seni, kuni presidendi abikaasa on nii-öelda riigi ülalpidamisel, peaks tema rolli teataval määral ära reglementeerima. Mille eest talle palka makstakse. Muu hulgas nt selle, et ta kuulab targemate inimeste nõuandeid, ei kahjusta presidendi ja Eesti riigi mainet ja nii. Ma ei ütle, et pr.Ilves seda kogu aeg teeks, aga on ju kuulda, nagu ta ei tahaks kantselei arvamust kuulata. Muudes ametites nagu on, et töötaja ei tohi toimetada tööandja huvide vastu.
      Iseasi, et miks peaks riik presidendi kaasat ülal pidama? Ok, kui ta on olnud enne koduperenaine või töötu ja siis korraga on vaja peenemaid tualette selga…või et kui tõesti kohe peab väljamaale kaasa minema presidendiga. Aga Eesti on nii väike küll, et ei pea siin pidevalt kuulikindla ametiautoga sõitma või erasekretäri pidama. Kui kellelgi selles ametis heategevused ära jäävad erasekretäri puuduse tõttu, siis ilmselt on sekretäri pidamine tähtsam kui heategevus. Ei saa midagi parata, Ingrid Rüütel oli selles mõttes tubli, et prouaks olemist võttis tüütu aga tarviliku kaasnähtusena, tegelikult aga oli ikka etnoloog edasi. Ja sõitis bussiga ka.
      Sportlikku eluviisi aga reklaamib Ansip oma mittereklaamimisega hulga paremini mu meelest. Mittereklaamimisega selles mõttes, et no kui tabatakse ta turvadega mõnel maratonil, siis tabatakse, aga see tundub nagu normaalse elu osa, mitte show.

  4. Nnooh…. Evelini kõikse suuremb bläkk jäi Lillepurtsu artiklis ju sootumaks mainimata. See nimelt, kui ta kõigepealt andis lubaduse mingis hommikuses otsesaates osaleda ja siis solvus, kui teda kui esinejat liiga labaselt (ehkki mitte suisa halvasti ) tutvustati ja jättis viimasel minutil kohale tulemata.
    Selline käitumine… ei sobi tõepoolest esindusisikuga ja ammugi ei sobi nii käituda inimesel, kes üldiselt avalikkuse ees liigagi meeleldi suu lahti teeb. Kui oled rääkima hakanud, räägi edasi – siis on sinu maine sinu teha. Kui räägid – ja solvud, kui sind ei mõisteta, ning vait jääd, jätad õiguse teistele.
    A ju siis artikli autorile see just meeldis, et Evelin lõpuks vait jäi.
    See “ole vait” on üldse naiste suhtes väga sageli rakendatav korraldus.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.