anna kannatust

I’m a loser baby

Selle pärast ei kirjutagi. Liiga palju tegemist ja liiga vähe energiat. Kõik tahavad midagi. Lõputöö teema on vaja selle nädala lõpuks paika panna. Teisest küljest, kui juhendajat ei oleks, siis ei jõuaks ma ilmselt mai alguseks ka otsusele ja SIIS oleks üks nutt ja hala. Ja kuna absurdsed lahendused on alati parimad, mõtlesin neljapäeval üht trenni vaatama minna. No et äkki lisakoormus annab hoopis energiat juurde ja õpetab aega paremini planeerima. Ei taha ju mingi pehmo olla. Igatahes ei jaksa lihtsalt kirjutada, sest aju on väsinud.

Iseenesest tundub, et akadeemilise teksti üleküllus on mind infantiilseks teinud. Täna näiteks käisin toidupoes (üksi), avastasin, et röstsaia juures, mida ma tavaliselt ostan, on silt “ostjate lemmik” ja ütlesin kõva häälega:”Oi, see on ju minu lemmik ka!” Siis hakkas häbi ja ostsin hoopis teist saia. Double-wuss. Teine näide on 26-aastane K, kes sai elu esimesed prillid, mis tulid tasuta prillitoosis. Selline ilus ja kuldne. K vaatas tükk aega ja siis ütles vaikselt:”Nad ju teavad, et ma olen poiss…” Aga ei ole vaja tema pärast südant valutada, me vahetasime prillitoosid ära, sest ma ostsin ka tglt alles hiljuti uue ja ägeda, aga kuna minu prillid peavad kogu aeg ees olema, pole mul just eriti palju võimalust sellega eputada. Millest on kahju, sest see on täiega eputamisväärne, hakka või blogisse videot tegema.

Lisaks ahikütte-eri. Tellisime kuiva kaske, saime peaaegu kuiva haavapuu. Kuna hind oli metsikult soodne, ei hakanud isegi kisa tõstma, vaid võtsime kõik vastu, mis anti. Why not? Ise ka ei tea, miks just meiega alati selliseid asju juhtub.

Ahjaa, Ahhaa-keskuses käisin ka täna, päris lahe oli, kuigi mul läks juba viltuses majas süda pahaks, sest see lööb tasakaalukeskuse ikka korralikult paigast ära. Seal oli selline koht ka, kus saab jalgrattaga köiel sõita. Ma alguses veits äputasin (hoolimata teadmisest, et on täiesti võimatu, et jalgratas sealt alla kukub), aga kui üks pisike roosa särgiga tüdruk ära tegi, julgesin ka minna. Ja selline koht oli, kus sai oma varju seina külge kleepida, nii et see jäi pärast omaniku lahkumist sinna. Ma enda oma ei jätnud, alati on oht, et äkki jäävad mu hinge viimsed riismed ka ikka maha, aga välja nägi see äge. Nii et kui raha üle on, on see sobiv koht, kuhu seda loopida, eriti kui on lapsi või lapsemeelseid sõpru.

8 kommentaari “I’m a loser baby

  1. “Ei jaksa kirjutada, aju on väsinud.”
    – Sa ei kujuta ette, aga mina, kunagine k i r j u t a j a, olen viimasel ajal vaid k o m m e n t e e r i j a. Selsamal põhjusel, et ideid ei anna enam ei hommikvõimlemine ega ajalehtede lugemine.

  2. Mu infantiilne meespool kleepis sinna seinale kõigepealt enda kummardava varju ning seejärel selle taha seisva. Kuna lähenes perekond lastega, pidin ma olukorra pehmendamiseks ka ise seinale viskuma.

  3. Miks mul küll ei olnud fotokat, et jäädvustada varjevärvusminis või kõverpeegli ees seisvat R.-i. Sumokääbik-R. oleks tglt siia lambatalle asemel paremini sobinud. 🙂

    Ma olen piisavalt lapsemeelne, et soovitada, et minge kõik ja võtke kauem aega kui kaks tundi ning köiele jalgrattaga sõitma minge enne seda taskaaluhälbeid tekitavat maja, sest teil võib juhtuda samuti nagu minuga, et majas ei ole midagi viga, aga väljudes tahaks veel tükk aega oksendada. 😛 Ning kilpkonna tehke kindlasti, muidu olete mõttetud tõsimeelikud.

  4. Mes see kilpkonn seal oli? See köiepäälne ratas oli aga ikka eriti nilbe kuna on ilmselgelt ehitatud mõõtude järgi, mis on parajad keskmisele kolmanda klassi junsule. Minul igastahes käisid põlved lõua alla ja see, et mingi kuradi noor nolk mulle hoo sisse ka lükkas ei aidanud üldse. Pedaalid kloppisid vasta sääremarju nii, et tegin lõpuks sadulal spagaati.

    Aga viltune tuba oli väga pull 🙂

  5. Maa all ikka käisite?
    Helendav sein on viimase peal. Tekitas Ideid. Kuulsin, et selliselt valgusele reageerivat värvi saaks teoreetiliselt potiga poest osta – st selle seina annab koju ka ehitada.

    1. Maa-alune beib oli vist kõige nõdrem punkt kogu maja peale. Täiesti multikast pärinev. Ma ei tea, kuidas ta nõustus sellega, et see video sinna üles pannakse. Jutt oli 2.b klassile, aga selle jaoks liiga pikk.

      Aga kolin ja raputamine ja surnuluud ja viiksjänesed oma urus jõllitamas olid nummid. Täitsa nagu päris. 🙂

      Muide, kas selle viltuse oksemaja katusel oleva sohva peal istuva kalmulise juurde ka pääseb? Seal on kellegi maised jäänused ehk skelett, aga me ei leidnud talle ligipääsu. Ei saanudki lähenemiskatseid teha ehkki R. nii tahtis.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.