Mina käisin eile peol. Pidu oli tore. Punkkontsert. Väljas arutasid inimesed, kas minna McDonaldsisse või kuskile mujale. Sees ei arutatud midagi, sest muusika oli vali. Joodi õlut. Siidrit joodi kah. Mina jõin siidrit, sest õlu mulle ei maitse. Kuna esines Nyrok City, oli saalis palju vanu inimesi elukogenud punkareid. Tädide seelikupikkus oli pöördvõrdelises seoses nende vanusega, mida vanem eit, seda paljastavam kleit. Vaatasin suu ammuli, kuni tuli meelde, et ma ise olen “kodupükstega” ja suvalise dressikaga peole tulnud, sest ma vihastasin, sest mu hirmkallid püksid, mis ma kevadel ostsin, on juba suhteliselt kaltsuks kulunud. Nojah, kui kümme aastat veel turjale tuleb, siis hakkan ka ehk tõmblema, et tõestada, et “kuulge, TEGELIKULT ma ikka olen veel noor”. Eks nad siis ilmselt vaatasid mind vastu ja mõtlesid, et tänapäeva noored ei viitsi ikka üldse välimuse eest hoolitseda. Mõned olid küll liiga purjus, et pilku fokusseerida, need ei vaadanud kuskile. Neil ei olnud muidugi enam lühikestki seelikut, sest purjus naistel on imetabane oskus oma seelik kaenla alla üles kerida. Oi-oi-oi-oi oleks teinud Maaja Kallast, kui ta seda oleks näinud. Siis ostsin burksi ja tulin koju.
Selline oli minu laupäevaõhtu.
Pärdikute päevaraamat 