Oleme K-ga mõlemad juba kolmandat päeva haiged, passime kodus ja joome sooja teed. Tglt oli mul hommikul juba tunne, et pea ei valuta mitte haigusest, vaid sellest, et ma kaks päeva ainult kodus olen istunud ja teed joonud, nii et läksin kooli, et end tiba liigutada, aga olin juba esimese loengu lõpuks täielik laip. Loodan, et homme läheb paremini, sest Clotilde´i loengutest ei tahaks eriti puududa.
Tüütu on küll juba, K kurdab, et arvuti teeb nahka talle, sest võidab kogu aeg, koerad vigisevad, sest tahaksid voodisse saada, mina vigisen, sest arvan, et neile ei peaks järele andma, ja aega veedame lolli juttu ajades. Naljad lähevad järjest perverssemateks. Muuhulgas mängisin arvutimängu, mis päädis küsimusega “Kas sa andestaksid oma pedofiilist isale?” Väga wtf, kuigi mäng ise oli isegi naljakas ja mõnes mõttes vahva. Kes tahab, saab mängublogist lühikest arvustust lugeda.
Trenniga on sitasti, sest ei MMA ega kikkpoksi (jaa, see on ÕSi järgi päris sõna) ajad ei sobi mu isikliku päevaplaaniga kokku. Mis ma teen siis nüüd, aeroobikasse lähen vä? Ujumas käimine on kallim, madistada oleks saanud ca 25 euroga kuus. Kaljuronimine on 20 eurot kuus, see kõlab tglt üsna hästi, aga see ei ole jällegi sugugi nii põnev. Karatesse nagu tagasi ka ei tõmba, sest kui ma teen nagunii mingit ala, kus võib juhtuda, et saab vastu hambaid, võiks see ju olla võimalikult praktiline. Igatahes pean ma just teisipäeviti ja neljapäeviti kuuest kaheksani koolis olema, aga enamik klubisid tahavad oma trennid miskipärast just selle aja peale sättida. MMA edasijõudnute ajad nigu isegi sobivad, aga neljapäeval peaks ikka varem prantsuse keelest ära tulema ja seal saaksin ma vist surma ka. No mida üks minusugune sitahäda tegema peab? Skaudiks hakkama hoopis, et midagigi kasulikku tegema õpiks? Mulle ei meeldi metsas, seal võib vihma sadada ja öösiti on külm.
Ahjaa, ma olen avastanud, et inglise keelt on eesti keelde tunduvalt lihtsam põimida kui prantsuse keelt. Kui ma ütlen, et miski meigib senssi või et keegi hävib fanni, saavad kõik aru, millest jutt käib, aga kui ma ütlen, et mul pool klassi tussab (loomulikult prantsuse verbist tousser – köhima), küsitakse vastu, miks ma oma klassikaaslaste kohta halvasti ütlen. Kas see on minu süü, et neil köha on või? Või on see mingi avalik saladus, millest viisakad inimesed ei räägi?
Pärdikute päevaraamat 