Kurtsin nädal aega tagasi kõigile, kes vähegi lugeda viitsisid, msn-is, et üks laul kummitab, aga no mitte ei tule meelde, kes seda teeb ja ainsad sõnad, mida ma mäletan, on “love me, love me” ja “hold me hold me“. Mhmh, täistabamus eks ole, ega selliste sõnadega ometigi rohkem kui üks laul ei ole… Igatahes keegi ei teadnud, K pakkus, et Cardigansi Hold me, aga ei olnud sugugi see. Ja täna helistas mulle kergelt joogine sõbranna, kes teatas, et NÜÜD nemad lahendavad selle probleemi. Kaks korda pidi veel helistama ja erinevaid variante pakkuma ning ühe korra laskma mul laulu ümiseda, aga lõpuks mõtlesime välja. Oli ikka küll Cardigans, lihtsalt üks teine laul, “Lovefool” nimelt. Oli ikka hea tunne küll, kui selle kätte sain ja peas enam ei kumisenud. Lisatänu läheb muidugi Rojukesele, kes ka üritas mind pikalt aidata, kuigi temaga me kahjuks ühise õnneliku lõpuni ei jõudnud, suures osas tänu sellele, et ma mäletasin sõnu tiba valesti ka.
Igatahes kummituslaulu ma ei näita, sest see pole tegelikult üldse nii lahe, lihtsalt kummitas, raibe, aga ma avastasin, et nad on vahepeal ka muusikat teinud ja päris head muusikat. Vaadake:
Aga nüüd on mul linna minek, algus on hea muusikaga juba tehtud.
Terviseks!
Pärdikute päevaraamat 
heh, ma arvasin laulu kohe ära, see mul autos plaadil… valed inimesed sul msnis 😛
“Love me” on hääldanud isegi meie ameerika-Kerli. Vähemalt mulje selline. Aga definitsiooni “kummituslaul” eest 12 punkti! On tõesti selline nähtus olemas. Hetkemeloodiast kaasa minnes, autoraadiot sulgedes, mitte magama jäädes…
Oh jumal, ma oleks KOHE sulle õige esitaja ja laulu pakkunud. Sõbrad või asjad.
Ma sinult ei julgenud sellise diskolaulu kohta küsida, kartsin, et saan virtuaalselt vastu hambid.