anna kannatust

neile, kel huvi + tervitused korporantidele

Leidsin pepumasseerimisharja üles. Me oleme päästetud. Ka palju huvitavaid ideid sain eelmise postituse sabast, kuigi eks ma selle teema pean ikka ise ära valima, ei saa keegi teine seda minu eest teha. Morgie oli nii järjekindel, et mõtles ka siis, kui mina ammu olin unustanud, millest jutt käib, ja arvasin, et ta räägib mulle, mis teemast ma blogis kirjutada võiksin. Kui ta küsimusele, miks ta ise ei kirjuta, vastas, et tal pole hetkel lõputöö teemat vaja, läks ka ikka veits aega, enne kui ajurakkudevaheline ühendus toimima hakkaks. 😀

Kuigi ega mured ilmast otsa ei saa, vastupidi, neid tuleb muudkui juurde. Ükspäev oli mul näiteks mureks see, et mul oli liiga palju raha. Teenisin ühe tööga tiba rohkem, kui arvestasin. Mitte piisavalt, et mõisa osta (eks see tuleb järgmisest palgast), aga täpselt parajalt, et tekiks tunne, et võiks iseendale ühe kingituse teha. Nii et mõtlesin, et ostan endale mandariini keele õpiku, noh, et midagi toredat vahelduseks või nii (et kui õhtul õppida ei viitsi, saab näiteks ajaviiteks hieroglüüfe maalida), aga selgus, et nendega on meil raamatupoodides üsna kehv lugu. Üks müüjatädi näiteks küsis minu käest ettevaatlikult, sellise näoga, nagu arvaks, et kohe ilmub kuskilt varjatud kaamera välja:”Ja te olete PÄRIS KINDEL, et selline keel on PÄRISELT olemas ja ongi kohe selline nimi?” Kuna eesti keele baasil neil ühtki õpikut ei olnud, siis sõna “mandariin” ei andnud andmebaasist ühtki vastet ka, nii et kui ta ingliskeelse õpiku leidis, oli ta üsna üllatunud. Mul oli ikka suu viltu peas, sest ei olnud ma selle õpikuga rahul, see oli otsekui lastele või ameeriklastele kirjutatud. Tahtsin Nirtile helistada ja nõu küsida (kuigi tema õppis vist jaapani keelt, aga ikka on ehk miskit kuulnud kooli kuluaarides räägitavat – pealegi kasutavad mõlemad keeled ju hani kirja ja suisa 59% jaapani keele sõnadest on hiina keelest tulnud), aga ta ei võtnud vastu. Tänks, sõber. Võiksid vahepeal ikka mingit elumärki anda, et ma ei muretseks. No sms näiteks kord kuus:”Elus. Tervitan kõiki, eriti koeri ja K-d. Nirti.”

Muus osas – ma olen jätkuvalt seisukohal, et inimesel peab ikka midagi peas viltu olema, kui ta korporandiks hakata otsustab. Või siis kohtan ma miskipärast lihtsalt pidevalt selliseid isendeid, kelle iseloomustamiseks sobivad kõige paremini sõnad nagu karjerist, egoistlik, mölakas. Kuigi üksteise eest on nad muidugi tavaliselt väljas, nagu tõestasid eelmisel nädalal need tublid noorsandid, kes ei saanud aru, miks möödakäijad nende korbivennaga pahandavad, kui ta kõigest naisele vastu vahtimist andis – pealegi oli see ju ta isiklik naine, mis siin võõrastel kobiseda peaks olema? See, et naisi korporatsiooni liikmeks ei võeta, ei tähenda ju, et mõni liige neid omada ei võiks.

Ehk on need kõigest stereotüübid, aga mul ei ole need kujunenud ühe, kahe või kolme kokkupuute põhjal. Nii palju, kui ma neid näinud olen (üksikute eranditega), on nad olnud sellised võltsviisakad, kes võivad vabalt kassi alla ajada ja “oih” öelda, aga teed segavad tassis nii, et lusikas ühtki kõlksu ei tee. Kuni kaaskorporantidega õlut jooma lähevad ja klaase puruks loopima hakkavad. Teised toredad isendid kolisid meile näiteks naabriteks. Seda, et nad korporandid on, saime me teada siis, kui hommikul kell pool viis isamaaliste laulude peale ärkasime. Troppidel oli vedanud, naabri Leili oli just sel ajal juhuslikult kodust ära, muidu oleks nende nokad juba enne meie ärkamist igaveseks kinni pandud. Noormehed küsisid vihast K-d nähes viisakalt, ega nad ometi oma laulmisega kedagi ei häirinud. Kohe näha, et üliõpilased, niivõrd kiire taibuga. Hea seegi, et haritud ja tublisid noori muudkui peale kasvab.

Kes ütles, et tekst võiks omavahel seotud olla?