feminismus

kuidas küll perspektiiv asju muudab

Lugesin alles hiljuti ühest blogist, kuidas üks pereema jagas oma tundeid sel teemal, et tõelist armastust tunned sa siis, kui pärast väsitavat päeva koju naastes avastad, et kõik on puhas ja mees on sulle süüa teinud. Tema oli nii rabatud, et võttis pisara silma. Kõik kommenteerijad olid ka rabatud ja kinnitasid, et see tõesti on imeline. Tookord lugesin postitust sõbraliku muigega patriarhaalse ühiskonnakorra suhtes, sest naise emotsioon oli nii võimas, et oli ilmselge, et ega sellist imeasja väga tihti ei juhtu ja oli üks neist harukordsetest juhtudest, kus “mees aitas kodutöödes”. No nagu naiste foorumitest pidevalt lugeda võib, “mul on hea mees, aitab kodutöödes”, viidates sõnakasutusega sellele, et eks need kodutööd ikka per se naiste teema ole, aga vahel see ilgelt tubli mees abistab naist tolle majapidamise eest hoolitsemisel. Ilmselt siis on tublil mehel kuskil isiklik majapidamine, aga vahel käib ennastunustavalt ka oma laste ja naise juures abis.

Eile asendus muie totaalse hämminguga. Nimelt sain täiesti juhuslikult teada, et selle täiesti võõra naise võõras mees töötab ainult paar tundi päevas (mitte iga päev, 4 korda nädalas vist) ja EI, see ei ole selline töö, et ta siis miljoneid koju tooks või et metsikult väsitaks. Ei ole ka sadat lehma ja 50 lammast, kelle eest majapidamises pidevalt hoolitseda. Lapsed on küll, aga nagu postitusest selgub, on neile toiduvalmistaminegi üsna haruldane. Mis ta ülejäänud aja on siis lihtsalt ilus ja seda, et tal tuleb tuju vahelduseks oma enese lastele ja naisele süüa teha, juhtub tõesti nii harva, et see imeline juhus võtab naisel suisa pisarad silma või? Laskun küll klišeedesse, aga no miks peaks keegi nii väikese lihatüki nimel siga pidama? Kui lapsed kooliealisteks saavad, oleks ju tunduvalt kasumlikum selline sihtotstarbeline riist majapidamisest eemaldada. See ei ole armastus, see on suhtesõltuvus, kui 30 sita päeva peale üks hea tuleb ja siis mõtled, et oi kui nunnu ta mul tegelikult ikkagi on. Või sellises traditsioonilises ent segipaisatud peremudelis elav naine loeb tõesti tulevikus tagasivaatavalt oma postitust ja mõtleb heldinult, et küll tal on ikka tubli mees, tegi lastega kodus olles mõnikord isegi perele süüa ja koristas?