my dogs

koertel ei olevat mälu

St ma olen kuulnud/lugenud mainekate ekspertide väiteid, et koerad ei mäleta asju, mis toimusid kauem kui 10-30 minutit tagasi, st ei seosta neid olevikuga ja ei oska mõelda, et lähen õhtul ja kaevan välja selle kondi, mille hommikul maha matsin (pigem leiavad nad selle kondi hiljem lõhna järgi). Mina isiklikult olen nende väidete suhtes väga skeptiline, kuna minu isiklikud kogemused näitavad, et isegi Oskar, kes ei ole just the quickest of the cats, mäletab, kui ta midagi kokku on keeranud ja asi ei ole ainult selles, et keegi talle kurja nägu teeks. St ma olen kuulnud ka väidet, et koer tegelikult ei mäleta, vaid inimene tuleb koju, näeb, et näiteks prügikasti sisu on põrandal, teeb kurja nägu ja siis koera kahetsev käitumine on tegelikult tingitud ainult sellest, et ta näeb, et ta omanik on kuri, mitte sellest, et ta taipaks, et tema midagi väga halba on teinud.

Toon näite neljapäevast. Tulen mina koju ja hüppan jooksuga arvutiga voodisse, sest ainult tund aega on aega, et Elodie tunni jaoks ühe ajakirja kohta materjali otsida. Siis, kui on peaaegu aeg uuesti minema hakata, tuleb Tanel ja küsib minu käest, kas koerad on pahandust teinud – Oskar olevat sellise näoga, nagu oleks hirmsasti pahandada saanud. Tõusen siis mina üllatunult püsti ja mis ma näen? Voodilaual enam muffineid ei ole, see-eest on aga põrandal tühi kileümbris. Võtan selle siis kätte ja viuuuuu – üks koer kaob nagu sitapurujutt kööki laua alla. Sinna ta jäi ka, isegi kui K koju tuli, ei läinud ukse peale tervitama, K pidi ise teda kutsuma, siis tuli alles välja.

Ma tahaks teada, kuidas need koerateadlased seda defineerivad, kui see mälu ei ole. 😀

9 kommentaari “koertel ei olevat mälu

  1. On mälu! Kui meil koer oli, siis oli juhuseid kui ust lahti tehes, oli mul juba süütundest nina kirtsutav kutsa vastas, millest sai siis järeldada, et elutoa põrandal lebab midagi näritut.

  2. Minu meelest on nii mälu, kui oskus seoseid luua.

    Meie kõige noorem teeb veel vahel tuppa. Ja iga jumala kord, kui ta on seda teinud, tuleb tema ema kõrvad lidus ja käpaga kaabates asja klaarima.

    Kusjuures, keegi ei ole pahandanud ja sageli ongi just tema alandlik kaapamine see märk, mille peale tuleb hakata vaatama, kas titt on kuhugi midagi teinud.

  3. kuidas need mainekad eksperdid seletavad väljaõpetatud pimedakoerte, ja nt pommikoerte olemasolu?
    Postiljonide peale haukumist? Ustavust pererahvale?
    Lassie-tuleb-koju võib ju müüt olla…

    1. Pimedakoerte ja pommikoerte tegevuseks pole vaja ju sellist seostatud mälu (“tund aega tagasi sõin perenaise küpsise ära, küll ta saab pahaseks”), vaid see on lihtlabaselt sissekoolitatud tegevus – “kui tunnen pommi lõhna, haugun”, “kui teel on takistus, annan märku”. Postiljonide peale haukumine on pigem kaitseinstinkti baasil ja ega ustavus pererahvale ei ole ju otseselt tingitud sellest, et koer heldinult mõtleks oma lapsepõlvele selle toreda perega.

      1. Oi, kariloomadel on seoste loomine vägagi käpas (pun intended). Ok, üks asi on elementaarne õppimisvõime a la Pavlovi refleksid (“kui juhtub see, siis juhtub see”), teine asi on karjaliikmete käitumise lugemine, ja kolmas on see, et mida paremini nad nende karjaliikmete käitumist on lugema õppinud ja mida paremini nad seoseid loovad, seda rohkem on nad võimelised neid seoseid ka looma, et kui peremehe juuresolekul ei tohi laualt sööki rottida, ei tohi seda üksi olles ka teha. Ei tule ühtegi etoloogilist uuringut pähe hetkel, aga noh on nii. Mälu liike on neil ka rohkem kui üks.

        C’mon, varesed nt oskavad viieni loendada…

        1. Jaa, vareste vaimsest võimekusest on päris palju kirjutatud. Ja mitte ainult loendada, vaid ka lugeda. Alles hiljuti kirjutati katsest, kus olid kahe märgistusega purgid, ühtedes söök, teised tühjad – varesed olevat väga kiiresti õppinud, millise kirjaga purke tasub kontrollida.

        2. Varesed, muide, saavad sellest ka aru, kas neid varitseval mehel on käes kaheraudne või seda ei ole, ja teine kord isegi sellest, kas inimesel on käes harjavars või kaheraudne.
          Samuti teavad varesed, et merikarpe saab katki teha neid kõrgelt asfaldile või betoonile kukutades, samas kui liivale kukutades ei juhtu midagi. Kajakad seda vahet ei tee.

  4. Ikka on mälu. Meie taksil on mõnikord jupp aega pärast puuksutamist nii süüdlaslik nägu peas, justkui oleks põranda miiniväljaks muutnud. Ja kui päriselt pahandust teinud, siis jällegi näo järgi saame aru, et kuskil miskit on.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.