Teadustöö on ikka üks tänuväärne asi. Postimehes näiteks kirjutab, et teadlased avastasid, et jahedas õues magavad lapsed lõunaund paremini kui toas. Ei jõua ära oodata, millal tuleb kellegi tõsimeelne avastus, et inimesed kipuvad varsti pärast hingamise lõpetamist ära surema.
Ilmselt on see minu tulevik, sest täna ütles pinginaaber mulle akadeemilise kirjutamise loengus, et oleks ma Benjamini loengusse sellise essee kirjutanud, poleks ta mulle isegi nulli pannud, vaid oleks ilmselt kümme miinuspunkti pannud vms. Kirjutasin küll omal ajal lõpukirjandi väga heale tulemusele ja ka ülikoolis pole mul kunagi esseedega probleeme olnud (ja mul on ju muuhulgas baka kirjanduses!), aga vot prantsuse süsteemi järgi ei sobi see kuskile, sest neil on see tunduvalt reglementeeritum ja kõik peab olema nii nagu peab. No näiteks kui ma peaksin kirjeldama oma parima sõbranna välimust, siis ma ei tohiks teha nii, et kirjutan esimese lõigu näost ja alustan teist lõiku sellega, et “juuksed on tal süsimustad”, siis see on ilmtingimata viga, sest ma pean ikka kasutama mingit normaalset üleminekut, näiteks “Seevastu juuksed on tal süsimustad” või “Edasi minnes võib öelda, et…” Kokkuvõte peab ka olema konkreetselt vormistatud – st ei piisa sellest, kui võtta üldiselt kokku mõtted, milleni esseega on jõutud, vaid tuleb kasutada vähemalt osaliselt sama sõnastust, et oleks selge, et see on nüüd korrektne kokkuvõte. No ja lisaks tuleb muidugi avaldada oma arvamust, ilma päriselt ütlemata, et “ma arvan”. Nii et eesti keel jätab minu meelest pisut rohkem väljendusvabadust. Kergem on see igatahes. Kui ma seda selgeks ei saa, hakkangi kirjutama, et rabakana läheb õhtul magama ja hommikul ärkab üles.
Aga prantsuse haridussüsteem ongi karm. Eelmisel aastal tekitas raamat sellest, et prantsuse haridussüsteem tekitab õpilastes stressi, sest pinge on väga suur ja kasutatakse eelkõige negatiivset motiveerimist (“miks sa, debiilik, ainult pool ülesannet tegid?”, mitte “oi kui tubli, tegid vähemalt pool ülesannet õigesti”) suurt furoori. Samas on nende tulemused PISA testis jms ka väga head. Ma pole küll kindel, kas need selle stressi hinnaga seda väärt on, eestlaste tulemused on ju ka head, aga stress päris nii suur ei ole, kui just mõnest eliitkoolist ei räägita.
P.S. Just selline kleit nagu pildil, sobiks nii edevale tüdrukule nagu mina. Kuigi jalad võiksid vist selle jaoks veidi pikemad olla, kui isegi Imanile on nii kõrge tald alla pandud.
Pärdikute päevaraamat 
Mis keeles see essee sul oli? Eesti või prantsuse?
Prantsuse keeles ja prantsuse esseistika reeglite järgi. Ilmselt on pool muret ka selles, et minu prantsuskeelsed esseed ei ole veel kuidagi prantsuskeelsed esseed, vaid eesti keelest prantsuse keelde tõlgitud esseed, st neile, kes vähe kogenumad on, paistab eesti keele süntaks ikka kenasti läbi.
jalad on pagana ilusad. Mii laik it.
ma tunnen lihtsalt huvi, et mis haridused sul nüüd kõik on juba ja mis veel tulekul?:)
Midagi ei ole mul. Üks pisike baka ühe veel pisema kõrvalerialaga. Kevadel peaks loodetavasti tulema kaks magistridiplomit, aga sellest räägin ma pikemalt siis, kui on põhjust siia panna pilte “mina diplomiga”, “näe, mina veel ühe diplomiga”, sest praegu on pool ajast tunne, et tulevad hoopis pildid “mina ülikooli taga nutmas – diplomita”, “näe, silmavärv on laiaaaliii”.
Kas sul on juba silmavärv, mis võiks minna laiali või sa prognoosid, et K.-l läheb õnneks sind seda kasutama mõjutada või sa arvad, et sa lähed lõpuaktusele, make up erakorraliselt hirmsa sündmuse puhuks maskeeringuna peal, ning seal kuulutatakse, et seltsidaam Purret ei osutunud siiski magistrikraadi vääriliseks?
Ning praegune TÜ hoonekasutus tekitab mul küsimuse, mida tähendab “ülikooli taga”. 😀
Järgmist lõiku võib ju alustada ka: “igatahes on tal juuksed süsimustad” või “Täiesti olenemata eelpoolmainitud asjaoludest on tal…”
Ja üleüldse. Hertsoginna ütles Alic-ile: “Seisa sirgelt! Võta käed taskust välja! Ja kui sul pole midagi öelda, tee seda prantsuse keeles!”