Jäin pärast eelmist vahetust järsku haigeks. Läksin tervena magama ja ärgates olid kõik kohad valusad, kurk haige ja pea tatti täis. Lisaks muidugi pidev kõikumine une ja ärkveloleku piiril, isegi arvutiekraani ei kannatanud pikalt vaadata, nii et lihtsalt lesisin terve päeva ja piilusin poole silmaga K arvutit, sest ta vaatas mingeid filme (“Skyline” on üle hulga aja kõige sitem film, mida ma näinud olen, aga “Animal Kingdom” on päris okei).
Igatahes olen ma haigena hullem kui Kunksmoor. Täpselt sama moodi pikali maas ja halisen teemal “Oi, Kunksmoorikene, sina vist küll esmaspäeva ei näe. Lörris on nüüd kõik su suured plaanid, siia tõvevoodisse sa jääd.” K tõi õnneks poest nohurohtu ja kõike muud vajalikku, nii et sain kurvalt nuusata ja nutta löristada, kui midagi väga kurba või armsat juhtus. Näiteks siis, kui internetis magava kassi pilti nägin.
Täna tulin ikkagi tööle, sest nii jube enam olla ei ole ja kust nad ikka kedagi nii lühikese etteteatamise peale asendama leiaksid. Nagunii siin kellegagi rääkima ei pea, nii et erilist võimalust kellegi nakatamiseks ei ole – ja K sai juba kodus nakatatud, köhis ka juba täna. Tehniliselt võiks muidugi rääkida ka tööpostil viibides alkoholi tarvitamisest, sest taruvaik sisaldab teatavasti 45 protsenti etanooli, nii et tunnen end täieliku mässajana.
Pärdikute päevaraamat 