Mu isiklik lollus ajab mind vahepeal nii närvi. Suhtlen praegu Facebookis ühe poola sõbrannaga, sest mu ema sai seoses tööasjadega Poola maksuametilt* kirja ja neil pole firmas kedagi, kes poola keelt oskaks, sest tegelikult nad otseselt Poolaga mingeid asju tavaliselt ei aja ja rahvusvahelistel üritustel teatavasti poola keel päris lingua franca ei ole, kuigi poolakatele endile niiviisi mõelda meeldiks. No ja mind tõesti ajab närvi see, et Agataga prantsuse keeles suheldes ei ole mul mingit probleemi, lobiseme ja teeme nalja – ja kui koolis Benjamin või Clotilde midagi küsib, siis ei tule mul meelde isegi see, kuidas öelda, et “Minu nimi on Reena”. Ja ma ei liialda, mul lähevad päriselt ka kõige lihtsamad sõnad meelest ära, kuigi pingevabas õhkkonnas võin ma vabalt vestelda. Ja siis tuletavad sellised vestlused mulle meelde, et oi, tegelikult ma oskan ju prantsuse keelt, quelle surprise! Sõbranna, muide, kelle emakeeleks on poola keel, pidi käima oma vanematega konsulteerimas, et sellest kirjast aru saada. Tundub, et neil on ka juriidiline keel mingi hoopis omaette ooper.
* Kirjas oli muuhulgas ära mainitud ka see, et kuna poola keel on nende riigikeel, suhtlevad nad ainult poola keeles. Nagu wtf. Ainus rahvus, kes võiks veel tulla sellise lolluse peale, et saata tänapäeval välismaa firmale, kellega neil tihedat kokkupuudet pole, lambist omakeelne kiri, ongi minu meelest prantslased. Venelased muidugi ka, aga meie asukohta arvestades ongi nii vene kui inglise keel nö rahvusvahelised keeled, igas firmas on piisavalt inimesi, kes nii inglise kui vene keelest aru saavad, nii et venelastel oleks tõesti mõttetu hakata kirju inglise keeles saatma. Aga kui tegu poleks maksuametiga, siis ma tõesti soovitaksin saata neile see kiri tagasi koos eestikeelse märkusega “Tere! Saatke see kiri palun meile mõnes rahvusvahelises keeles (mandariini, inglise, hispaania, vene) uuesti. Ette tänades siiralt teie eestlased.” Aga maksuametiga kipub muidugi see jama olema, et neil nalja ei mõisteta ja midagi uuesti ei saadeta.
P.S. Panin ükspäev igavusest google’i otsingusse stupid french, et näha, mis ma vastuseks saan, ja avastasin, et Prantsusmaa miljonimängus oli mees, kellelt küsiti, kas ümber Maa tiirleb Päike, Kuu, Veenus või Mars. No okei, sellest saan ma veel aru, et üks mees oligi rumal ja seda vastust ise ei teadnud, aga ta palus publiku abi ja rohkem kui pooled vastasid, et see on Päike, mis ümber Maa tiirleb. Ja väidetavalt on Prantsusmaa haridussüsteem tublisti parem kui näiteks Inglismaa oma, nii et ma ei taha teada, mis seal veel arvatakse. Anna kannatust, tõesõna.
Pärdikute päevaraamat 
Äkki kuulub viimane nähtus rubriiki “vastame enne, kui oleme küsimuse korralikult ära kuulanud”? ma näen seda mälumängus alatasa juhtumas, isegi kirjalike küsimustega. Õiget vastust teaks kõik või pooled võistkonnaliikmed, kui keegi küsimuse korralikult läbi loeks.
Võtab üks pokaal v. klaas miskit etanooli lahust enne loengut , saab äkki keel selgemaks ?
Võiks teha loosungi “Ära osale õppetöös kaine peaga!”
eesti maksuamet suhtleb ka eesti keeles. mul on üks välismaalasest klient, kes tegi eestisse mtü. suurem osa mu tööst on olnud tõlkimine. ilge perse on seaduste peensuseid üritada mingile muusikust välismaalasele tõlkida. kusjuures eesti seadused, kuidas välismaalasele, kes eestis töötas, makse deklareerida, on tõeline kunstiteos. kurat, ma tahaks näha, kuidas me kontserte korraldavad firmad maailmanimega bändidelt need vajaminevad paberid kätte saavad!
Tänapäeva maailmas, kus me teoreetiliselt hirmsasti välissuhteid arendama peaksime, tundub see ikka väga absurdsena.
Eks poola keele tõlgid tahavad ka elada;)
Ma praegu kujutan ette, kuidas pärast vastava soovituse saatmist saadakse tagasi mandariinikeelne kiri.
Hakkasin just mõtlema, kas ma tean kedagi, kes mandariini keelt räägiks. Kohe küll pähe ei tule.
Ma loodaks pigem sellele, et poolakad ka ei tea.
ma otsisin selle prantsuse video üles ja vaatasin läbi 😛 tekkis hoopis selline mõte, et kui tüüp jõudis enne 1500 eurot võita, kui jõuti küsimuseni “mis tiirleb ümber maa”, siis äkki oleks mul, poolekeelsel välismaalasel, kah lootust?
aga teiseks, jah, eem, mul on kahju kõigist televaatajatest; mingi osa minust loodab hullult, et see on ikkagi nali (samuti need 56% saalisistujaid) ja kolmandaks võiks äkki kuidagi teha mingi IQ-testi inimestele enne nende saatesse laskmist või vähemalt küsida keskkooli lõputunnistust näha või midagi… (või ma tõesti ei taha enam siin maa peal elada)
Poola maksuamet ja seal töötavad inimesed ongi nagu teiselt planeedilt. Puutun töö tõttu nendega pea igapäevaselt kokku ja …(ainult kurjad sõnad tulevad pähe nende absurdsustele mõeldes)
See pole tingitud Poolast, vaid maksuametist. 😀 Kanada maksuamet jahtis veel aastaid tagantjärele tudengina sealviibinu käest mingeid ei-tea-mis-asju, aga neile oli õnneks suva, kas adressaat avab kirja või mitte, s.t nad vist vastust ei tahtnudki, sest raha neil saada ei olnud. Nad tahtsid vist lihtsalt oma kirjaoskust vormis hoida ja maailma mööda kirjade saatmiseks ette nähtud raha oli vist ka vaja ära kulutada. 🙂
Aga kuidas on pr.k-s see, et “tiirleb ümber Maa” ja “Maa tiirleb ümber”? S.t kui sarnane on? Ma kaldun ka sinnapoole, et seal oli mingi kommunikatsioonihäire, poolkuuldavus või kiirreageering mängus, sest muud ma ei pea eriti võimalikuks. Isegi esimese põlve Maroko immigrandi puhul.
Küsimus oli “Mis see on, mis tiirleb ümber Maa?” (Qu’est-ce qui gravite autour de la Terre?) Ei jäta väga palju võimalust valesti mõistmiseks.
Äkki nad ikkagi ei oska prantsuse keelt? Kui nad kooli minnes teavad sadat sõna ja kooli lõpendades kolmesadat või kuidas sul mingi hämmastav inf siin millalgi kõlaski. 😛
Nojah, ehkki kui ma järele mõtlen, siis kolmesadat sõna vallates ei ole ka lihtne omandada taevakehade kohta käivaid teadmisi, s.t äkki nad tõesti ei tea. Huvitav, kas need laialt levinud kolmsada sõna (või palju neid tglt oli) puudutavad mingeid konkreetseid eluvaldkondi. Astronoomia ilmselt levinud valdkondade seas ei ole, aga ei tea, mis on. Naised, toit ja jalgpall? 😀
kasutan juhust ja targutan natuke laenatud sõnadega:
Mõnedel andmetel peetakse 6–7-aastase lapse aktiivse sõnavara mahuks 3000–5000 üksust, laps mõistab aga
kuni 14 000 sõna (Karlep 1998: 276).
http://tallinn.ester.ee/record=b2470267~S7*est
Et siis… mis 300 sõna, vabandage? Eijole võimalik.
K.k.p.s. on mu kunagist blogiposti lihtsalt kümnega jaganud. Originaalis räägiti siiski sellest, et haritud vanemate lapsed oskavad ca 3000 sõna (viieaastaselt), aga tööliste lapsed võivad ka 500 sõnaga piirduda. https://rameshwar.wordpress.com/2011/03/11/huh/