sada küsimust ja mitte ühtki vastust

Mul on täna nii palju muresid ja küsimusi ja peatse loodetatava koolilõpu kriis ja Taneli kolimisega kaasnev kriis ja lisaks viskaks kohe sisse ka sõpradega seostuvad probleemid.

1. Esimene mure on muidugi kõige olulisem, sest see puudutab konkreetselt ja ainult mind. Nimelt lõpetan ma kohe varsti ülikooli. Ilmselt tahaks edasi õppida ka, antropoloogiat/etnoloogiat siis (st see on pm sama asi, erinevates riikides kasutatakse erinevat sõna). Aga probleem on selles, et ma olen nüüd päris mitu aastat järjest õppinud (seitsmes aasta juba jookseb, sest nagu ma siin öelnud olen, teen ma kahte magistrit korraga jne jne jne) ja mul on tunne, et mu teadmised on väga teoreetilised. St ma olen teinud arhiivipraktikat ja kogumispraktikat ja Austraalias õppisin ma rakenduslikku antropoloogiat, mitte kultuurilist, aga ma siiski ÕPPISIN seda, mitte ei tegelenud sellega reaalselt – ja kõik teavad, et paljude asjade puhul ei tee harjutamine mitte meistriks, vaid heaks harjutajaks, eelkõige kui see harjutamine teoreetiline on. Nii et ma ise mõtlen nüüd, et äkki ikka ei oleks otse doktoriõppesse minek see kõige targem samm, vaid oleks targem vahepeal vähemalt aasta või kaks erialast tööd teha (kasvõi alustuseks kuskile “praktikale” nurudes), aga samas tundub mulle kõigi õppejõudude hoiak olevat selline, et “kui kohe doktoriõppesse ei lähe, siis ei lähe kunagi, tuleb suhtesõltuvus, siis tited ja siis ei lähe enam keegi ülikooli tagasi”. Nii et ma nagu ei teagi nüüd, mis see kõige õigem lähenemine oleks. See teeb ka otsustamist keeruliseks, et eriti huvitav oleks sellist asja teha ju kuskil Lõuna-Ameerikas või Aafrikas, aga K plaanide tõttu olen järgmiseks paariks aastaks siiski veel Euroopasse seotud, kui mul mingit imelist lühemat (no ca kolmekuust) programmi ei õnnestu leida. Nii et ei teagi kohe, mida teha.

2. Selgus, et seoses Tannu väljakolimisega on meil vaja riidekappi ja köögilauda, muu värgiga muret pole. Hetkel kammin Osta.ee-d, käin millalgi Taaskasutuskeskuses ja teen muid sihukesi asju, aga kui kellelgi on midagi pakkuda, võib seda julgelt teha – s.t. kuna ma tahaksin endale egoistlikult siiski voodit osta, tahaksin asju, mida võib saada tasuta või odavalt, nii et kvaliteedi osas mul eriti nõudeid ei ole, kuigi eelistan antiiki ja täispuitu. Ehk joppab ja saab miskit sõbranna käest, aga see on hetkel veel lahtine. K on üldse seisukohal, et ega meil neid asju nii hirmsasti vaja ei ole ja vajadusel võib oodata, kuni on raha, et midagi lahedat osta (talle meeldivad vanad asjad), aga ma siiski leian, et köögilaud nigu võiks vist olla või nii.

3. Eelmisest punktist tulenevalt, aga ka niisama – nagu nägite, on mu mehel kallis maitse, nii et mõtlesin, et saadan ta tööle. Ta nimelt plaanib eriala vahetada, nii et enne sügist tal ilmselt kooli eriti asja ei ole (mis te nüüd, prantsuse keelt MUIDUGI ikka õpime edasi) ja saaks täiskohaga tööl käia. Siiani on ta põhiliselt olnud üldehitaja, st teinud enamvähem kõike peale müüriladumise (kui külla tulete, näitan oma magamistuba, mis on väga äge, kuigi tehtud minimaalsete vahenditega; nüüd, kui Tanel ära kolib, teeme ilmselt remondi ka köögis ja tema toas, nii et saan varsti ta oskusi meie koduga reklaamida :D). Kokku on tal seal töökogemust juba päris palju aastaid, sest kui mina temaga kaheksa aastat tagasi tuttavaks sain, töötas ta juba gümnaasiumi kõrvalt ehitajana ja on seda põhimõtteliselt teinud kuni selle sügiseni. Eks igaüks kiidab ikka oma meest, aga päris loll ta ei ole, näiteks kui ta laia ilma kogemusi otsima läks, töötas ta Iirimaal mehhaanikuna, st parandas tehases kõiki masinaid, mis parandamist vajasid, ja sealt sai ta väga ülivõrdes soovituskirja koju kaasa. Samas mõtleb ta, et on juba nii suur poiss, et tahaks juba mingit paiksemat tööd, nii et ta väga valiv ei ole, võiks ka kuskil ehituspoes või elektroonikapoes müüjaks olla, kuigi eelistaks muidugi midagi sellist, kus oleks võimalik veits tehnilist taipu rakendada (loe: ei oleks nii igav). Ilus on ta mul ka, nii et kui teil kunstikooli või mujale modelli vaja on, võtke ainult ühendust ja saadan ta alastipildid meilile. Põhimõtteliselt ei kirjutakski ma seda juttu siia, vaid oleksin ammu ta pildid Vogue’i saatnud, aga ta ei lase mul endale isepruunistuvat kreemi näkku määrida, nii et hetkel seisab asi veel selle taga. Nii et kõike võib pakkuda, aga arvestage sellega, et lõunamaareise reklaamima ta ilmselt hetkel ei sobi (veel). Ja ta palus lisada, et seksuaalfilmides ta ka ei taha mängida.

4. Tanel ei koli mitte ainult välja, vaid ta kolib teistega kokku. Mis tähendab, et need teised kolivad ka oma praegusest korterist välja. Nii et kui keegi otsib Kesklinna piirkonda ahiküttega kolmetoalist korterit, siis üks on üürile anda. Kui kõik ausalt ja otsekoheselt ära rääkida, siis naabrid pole just kiita (st üheks lähemaks naabriks oleksin mina). Korter on sihuke, et on üks pisipisike tuba, kuhu mahubki põhimõtteliselt voodi ja riidekapp ning mis sobib selliseks mõnusaks magamiskoopaks. Sealt läheb uks elutuppa, mis on parajalt suur ja kus on ahi. Sealt omakorda läheb uks esikusse ja pärast seda esikut tuleb nö väliskoridor, kust lähevad uksed kolmandasse tuppa ja kööki, kus on ka dušinurk. Köök ja dušinurk kuuluvad selle korteri juurde, keegi teine neid ei kasuta ja tegelikult on seal koridoris pärast kööki veel üks uks, mis ka lukku käib, nii et on võimalik see osa ülejäänud korrusest täielikult eraldada, lihtsalt maja ehitusest tingituna on kunagi peetud praktiliseks see asi niipidi lahendada, hoolimata sellest, et pööningu kõrval olev koridor on üsna jahe. Kuna eelmainitud kolmandasse tuppa läheb uks koridorist, käib ka see uks lukku, nii et pm on võimalik seda üürida ka kamba peale, nii et keegi saab pisikese toa, keegi suurema toa ja elutuba on siis kamba peale. Või miks ka mitte nii, et keegi saab pisikese toa ja ka elutoa ja keegi selle keskmise toa, mis see minu asi on, lihtsalt põhimõtteliselt on võimalik seda asja jagada. Põhiliseks miinuseks on see, et köök (mis seega tähendab ka dušinurka) on üsna jahe. Seal on võimalik elektriga kütta, aga eriti hästi see sooja ei hoia.  Muus osas on see minu meelest üks nummi korter, kuigi vana. Üldpinda on 68.2 ruutmeetrit (siia pole ilmselt sisse arvestatud korteriga kaasnevat pööningut). Põhiüür on 127.55, millele kinnisvarafirma lisab vee ja kindlustuse ja maamaksu. Novembri üüriarve oli näiteks kokku (st ilma elektrita) 148.90 eurot. Ja selgituseks olgu lisatud, et ei mul ega Piretil ei ole üldse hädasti vaja sinna kedagi leida, sest kinnisvarafirma, kes seda maja haldab, võib ju ise sinna uusi elanikke otsida, lihtsalt arvasime, et blogi kaudu kuulutades on suurem tõenäosus, et sinna tulevad inimesed, kellel on hea huumorimeel ja kes oskavad lugeda, mis on alati suurteks plussideks. Nii et see neljas punkt on selliseks üldiseks infoks.