Uus aasta algas kohe kuidagi eriti hästi. Paljud asjad said selgeks ja helgeks. Aga alustame lahedatest asjadest ehk siis sellest, mis on materiaalne ja mida annab käega katsuda. Eriti lahe on veel see, et see on isetehtud. Mul nimelt on üks ämm, mitte selline nagu telekas ja raamatutes, vaid selline täitsa okei ämm, kellel lisaks on veel sihuke boonus, et ta oskab kõike ise teha. Ja kui ma ütlen kõike, siis ma ka mõtlen KÕIKE – ta on aastaid elukutseline õmbleja olnud ja tal on sada erinevat masinat, nii et ta ei õmble ainult kleite, vaid ka talvemantleid, ülikondi, tekke, arvutikotte jne. Seekord tegi ta meile jõuluks uue teki ja lisaks ka drägonitega voodipesukomplekti. See on nii nunnu, et võtsime selle kohe kasutusse ja ilmselt ei pese seda enam mitte kunagi, sest ei raatsi seda ära võtta.
Teiseks, usinust pole mul küll juurde tulnud, aga meelekindlust tiba küll. Kuigi tänapäeval on võimalusi nii palju, et pole ime, et see igal inimesel silme eest kirjuks ajab – näiteks käis täna Piretil külas sõbranna, kes rääkis sellest, et Skandinaavias on doktorantuur (ja magistrantuur) tavaliselt ingliskeelne, mis tähendab, et ma võiksin soovi korral ka sinna kandideerida. Lisaks muidugi see, et pea igas riigis on ingliskeelseid doktoriprogramme (Eestigi on üks neist), nii et põhimõtteliselt on kogu Euroopa (või soovi korral maailm) ees valla. Aga hetkel keskendun ma pigem käesolevatele asjadele, ei mõtle otseselt edasiõppimisele, vaid poolelioleva etapi lõpetamisele, ja vaatan, mis elu kätte toob.
K hetkel enam tööd ei otsi (kui kellelgi ei ole just mingit väga mõnusat asja pakkuda, mis just õhtusel ajal oleks), sest tundub, et ka siin mängis kõik ilusasti välja. Vara veel muidugi pikemalt rääkida, aga tundub, et vähemalt aasta algas ilusasti. No ja kevadeni võite mulle muidugi saata vihjeid eriti ägedate ülikoolide kohta, isegi kui need on lihtsalt ilusad. Nagu näiteks see siin:
Pärdikute päevaraamat 
Voodipesu on täiega lahe, ei tea, kas peaks tellima, et meie pere draakonile ka saada?
Aga mis ülikoolidesse puutub, ma lähen veebruaris kümneks päevaks Prahasse, vaatan siis üle ja äkki saad pildi ka 🙂
Kui päris tõsine huvi on, siis küsida võib alati, eks ma siis uurin, palju tal parajasti aega on.