Koloonia

Et te ei mõtleks, et ma ainult labaseid asju vaatan, räägin vahelduseks muudest asjadest. Nimelt vaatasin eile sellist sarja nagu “Colony“, mida oma blogis soovitas meie anarhistlik töötu. Point on siis selles, et see on tõsieluseriaal kunstlikult loodud tingimustes – ehk siis inimesed on nö katastroofijärgses olukorras. Nad on pandud tingimustesse, kus kraanist vett ei tule, elektrit pole jne ja nad peavad hakkama ise mõtlema, kust vett saada ja kuidas ellu jääda. See on teooria, reaalsuses jõuavad nad muidugi pärast viie km kõmpimist ühe mahajäetud laohoone juurde, kus jätkub vähemalt nädalaks toitu ja on lisaks terve hunnik igasugust muud manti – no liivakotid, autoakud jne. Isegi madratsid leidsid nad sealt, nii et pm on nende elu suhteliselt lill. Seltskonnas on kümme inimest, kes saate tutvustuse kohaselt on lihtsalt erinevate elualade inimesed. Tegelikkuses polnud nende hulgas mitte ühtki meikarit või küünetehnikut (kuigi teises hooajas on vist modell), ja ausalt öeldes ka mitte ühtegi antropoloogi ega kirjandusteadlast, küll oli aga ehitaja, mehhaanik, õde, arst ja terve hunnik inimesi, kes inglise keeles on erinevad insenerid. Nii et näiteks arvutispets, raketiteadlane, mehhaanikainsener jne.  Ma olen ainult kaks osa ära vaadanud, aga antud hetkel tundub mulle, et inimesed, kellel nime taga PhD on, on siiani pigem paberi peal töötanud ja see üks hariduseta tüüp, kes elu jooksul lihtsalt kõike ehitama, remontima ja üles vuntsima on õppinud, on kohati sada korda asjalikum ja kasulikum. Okei, ta on selline tüüpiline kangekaelne mees ka (mis minu meelest meestel tihti õpingute poolelijäämist põhjustabki, koolis tuleb ju paratamatult teiste autoriteeti tunnustada) ja kerge “nad peavad end paremaks” kompleksiga, aga samas see hunnik erinevaid doktoreid hoiavad ka oma nina veits taeva poole ja mõne koha pealt ei tundu päris eluga väga hästi kursis olevat. No näiteks näide, mis ilmselt igale eestlasele kohe arusaadav on – kõik haritud mehed/naised koos ja KÕIK on hullult sillas, kui avastatakse, et ühel tüübil oli õigus ja kui vesiklosetis ämbriga oma “saadusele” vett peale kallad, läheb see tõesti alla. No kes oleks osanud selle peale tulla, eks?

Kohati on see muidugi lihtsalt ameeriklaste tüüpiline ülepingutamine ja iga asja suuremaks puhumine, see muutub saate juures tüütuks ja mina üritan seda osa lihtsalt eirata. Vahepeal näitab mingeid psühholooge jms tegelasi ka, kes näiteks tülitsevate inimeste lõigu peale asjalikult pead noogutavad ja ütlevad:”Jaa, nii uskumatu kui see ka ei oleks, aga stressisituatsioonis on tülid tõesti kerged tekkima.” No ikka ameerikapäraselt. Tundub, et osalistele on ette öeldud, et nad ei pea lihtsalt kümme nädalat vastu pidama, vaid selle jooksul ka asjalikke asju tegema, sest nad näevad vaeva, et elektrit sisse saada jms. Aga ehk tõesti nende kõigi jaoks tundus väga oluline, et lambike põleks. Minu jaoks oli kõige üllatavam vist aga see, et kui kambaga varusid täiendama mindi, tekkis ainult ühel tüübil eetiline probleem, kui kahe telgis elava (ehk neist tunduvalt kehvemas olukorras) tüübi tagant varastati.

Et teha asja põnevamaks, käivad iga natukese aja tagant mööda mingid pahad poisid, kes üritavad jõuga nende raske tööga ehitatud asju ära võtta (õigemini pigem teevad sellist nägu). Ma pole veel päris kindel, aga tundub, et see on eskaleeruv suurus – vähemalt siiani oli esimene nende peatuspaigale suunatud “rünnak” lihtsalt mingi ukse taga kolistamine, teine natuke karmim ja kolmanda puhul saab rääkida reaalsest rünnakust. See, et “pahad poisid” on alati mustanahalised või mootorrattaga, on muidugi tiba naljakas, aga iseenesest on see huvitav lisand, sest reaalselt oleks suure kaikaga ossid ja lihtsalt might is right teooria pooldajad, ju tõsiseks ohuks.

Treilku: