Selles mõttes, et neil on vedanud, sest mitte ükski neist ei pea tööl käima. Ilmselt seetõttu, et raha on niigi põlvini, sellega alustatakse tuld, soojustatakse seinu ja seda võetakse ööseks kaissu. Natuke kehvem lugu on elukestva õppega, sest mitte ükski tööinimestest ei käi jällegi koolis. Kiirema taibuga ja sarnaste kogemustega lugejad said vist juba aru, et viimase tunnikese olen ma veetnud iseend loendades. Nimelt ei paku rahvaloendus võimalust end korraga tööl käiva ja õppivana (ega pensionärina) määratleda. Veel enam, rahvaloendus ei paku isegi võimalust ausal teel ise otsustada, kas ma soovin end määratleda üliõpilase või töölisena, sest kui ma tahan kirjutada, et minu põhitegevuseks on õppimine, pean ma esmalt vastama eitavalt (ehk minu puhul siis valetama) küsimusele selle kohta, kas mul on püsiv töökoht. Mina vastasin jaatavalt, aga jätsin neile kommentaari selle kohta, et tegelikult ma siiski töötan kooli kõrvalt (nagu umbes 75% Eesti üliõpilastest), mitte ei õpi töö kõrvalt, sest imelikul kombel polnud küsimust ka selle kohta, kui mitu tundi ma üldse nädalas töötan. Räägitakse, et saadud andmeid kasutatakse statistika tegemiseks ja küsitakse mu täpset aadressi (ilmselt selleks, et hiljem saaks teha statistikat selle kohta, milline on just minu majas sooline ja rahvuslik jagunemine), aga jäetakse küsimata asjad, mis reaalselt statistikas huvitavad võiksid olla.
Ahjaa, minu jaoks oli põnev ka see, et märkisin oma mehe oma leibkonnakaaslaseks ja panin kirja, et oleme abielus. Kui hakkasin enda ankeeti täitma, viskas automaatselt ette, et olen abielus. Kui minu mehe kord kätte jõudis, siis anti talle siiski uuesti valida. No nii igaks juhuks, äkki on vahepeal ümber mõelnud. Lisaks küsiti minu käest, mitu last ma sünnitanud olen, aga selle vastu, mitu last mu mees ilma peale sigitanud on, ei tundnud keegi huvi. Aga see näitab muidugi juba üldist suhtumist (“ära usalda kedagi, igaüks võib valetada, loendame ainult reaalselt loendatavaid asju ja väidetel põhinevat infot küsime topelt”), mitte kehvasti korraldatud ankeete. Sest olgem ausad, küsitluse endaga mul mingeid tehnilisi probleeme ei olnud, probleemid olid läbimõtlemata ankeetidega.
Mingil määral teemasse – “Tarkvaraviga muutis Tartus kehtetuks 129 parkimistrahvi.”
Pilt illustreerib minu meelest suurepäraselt enamust meie riigi suurtest e-ettevõtmistest, nagu e-valimised ja e-rahvaloendus, kus punnitatakse ja punnitatakse, et kõik näeksid, kui tore ja värviline see tulemus on, aga tavainimesele jääb pärast väikest vaatlust siiski tunne, et keegi vist sittus kuskile.
Pärdikute päevaraamat 