Sisemised võitlused

Viimased paar päeva on mul kuidagi sisemiste heitluste tähe all möödunud. Hea-Reena ja Paha-Reena ei saa omavahel kokkuleppele. Eile näiteks läksin poodi ja avastasin, et jalakesed on mind alkoholileti ette kandnud. Hea-Reena ütles muidugi kohe:”Aga Rents, sa lähed ju tööle!” Paha-Rents targutas kõrvalt:”Seda rohkem on põhjust siidrit osta.”

Täna hommikul ärkasin üles, ainus suur kohustus lisaks õppimisele on see, et tänase päeva jooksul on vaja Lõunakas käia. Paha-Reena ütles kohe:”Käime kohe ära, siis on käidud, küll hiljem õpib.” Hea-Reena tegi:”Õpid sa jee, nähtud küll seda hiljem õppimist, tee vähemalt Elodie asi kohe valmis.” Tegin ka kusjuures. Nüüd Clotilde’i asi ka ikka veits edeneb juba, kuigi ta hirmutas mind veits ära, sest saatis tagasisidet eksami kohta, mida ma veel teinudki pole (st saatis tervele klassile, kuigi pooltel on eksam alles homme), ja ütles, et üldine tase oli väga halb ja et ta tahaks meelde tuletada, et tõlgitud laused peaksid ideaalis mingit senssi ka meikima. Ma pole nii rangete kvaliteedinõuetega harjunud.

Ahjaa, nagu rääkisin, pidime seoses Taneli väljakolimisega mõned uued asjad ostma. Ma poleks elu sees arvanud, et nii raske on leida normaalseid supikausse. No selliseid, kuhu tglt saab panna kõike magustoidust supini, aga mille puhul ei ole ohtu, et supp sulle sülle loksub, nagu supitaldrikuga juhtuda võib (… kui sa oled Rents, kellel lusikas käes väriseb). Ja ma ei räägi siin isegi ilust, vaid ainult funktsionaalsusest – me käisime terve Lõunaka läbi ja leidsime mitme poe peale lõpuks ainult kahed supikausid, mis olid piisavalt suured ja piisavalt normaalse kujuga. Õnneks nägid ühed neist normaalsed välja ka, aga ma poleks arvanudki, et nii igapäevane asi selline rariteet olla võib. No ja loll saab muidugi kirikuski peksa, nii et tulime koju, tegime supi valmis ja siis avastasime, et mõni targem sell oleks uue kulbi ka kohe ära ostnud.