faith

Tibijutt ja muu jutt

Ehk siis sarjast “Andke nõu”. Tulin nimelt taas ca kuuks ajaks tööle ja vahetused on pikad, 12-15 tunnised. See aga tähendab, et vahepeal tuleb süüa. Saan aru, et ideaalis oleks kõige parem kodutehtud toitu kaasa võtta, aga enamasti ei tule sihuke asi meeldegi. Nii et siiani olen võtnud igasugu poesalateid (mis on tavaliselt majoneesi baasil tehtud) ja kohupiimakreeme, kohukesi jms. Samas ei ole päris vaalaks saamine mu eesmärk (ma juba praegu võiksin vähemalt 2 kg maha võtta, päris tõsiselt), nii et sellise menüüga ilmselgelt jätkata ei saa. Pliiti mul siin ei ole, küll on aga mikrolaineahi (tglt annaks nädala sees pliiti ka kasutada, aga siis tuleb arvestada ajalimiidiga, üle 15 minuti ma eriti laua tagant ära olla ei tohi).  Nii et palun nüüd mulle lahkelt soovitada kiiresti valmivaid asju, mis täidaksid kõhtu, aga paksuks ei teeks.

Üldisest elust – tegin eile ühe antropoloogiaaine essee ära. Täitsa lõpp, ma olin juba ära unustanud, mis tunne see on, kui sa kirjutad ühe jutiga 7 lk valmis ja sul on selle käigus huvitav ja sulle tõesti meeldib see ja sa tunned, et sa oled hästi hakkama saanud. Ja kui panna sinna kõrvale see, kuidas ma näen hullu vaeva oma teise eriala kodutöödega ja lõpptulemus on ikka that will do, pig (ja mitte sugugi nii heas mõttes, nagu seal filmis), on päris kurb. Eelmisel semestril ma olin üleõppimisele ikka väga lähedal ka, lõpuks hakkas lihtsalt kaitsemehhanism tööle ja ma ei suutnud mitu nädalat mitte millelegi keskenduda. Aju lihtsalt haiberneitis täiega. Tagantjärele olen talle isegi tänulik, et ta alt ära hüppas, ma oleks muidu vist hullumajas lõpetanud lihtsalt. Pealegi on ta nüüd juba vaikselt tööle hakanud jälle, toimib ja käitub kenasti ja oleme oma vahel sõbrad, kuigi vahel on ikka mõtted, et milleks mulle seda jama vaja on. Nüüd vaikselt vaatan, kas õnnestub end taas mingit töörežiimi järgima saada, nii et prantsuse keele kõla enam kõrvu automaatselt lukku ei löö, ning siis näha, mis on reaalsed eesmärgid ja mis mitte. Täna öösel harisin end näiteks Youtube’ist Samantha Oupsi vaatamisega – täitsa uskumatu, et prantslased, kes muidu vihkavad kõike ameerikapärast, nimetades seda labaseks, võivad nii väga midagi Benny Hilli sarnast (jaa, ma tean, et tema oli tglt inglane, aga saate mõttest aru küll) armastada.

Eestlaste mentaliteedist – lugesin Postimehest artiklit selle kohta, et eestlased töötavad nädalas rohkem tunde, kui Euroopa Liidus keskmiselt kombeks on. Otse loomulikult olid kohe kohal kommenteerijad, kes väitsid, et see on paratamatu, sest eestlaste tööviljakus on nii palju madalam, järelikult tulebki rohkem töötada. No andke andeks, kõige lühem töönädal on prantslastel, järelikult peaks nende tööviljakus kõige kõrgem olema, aga kui mina seal suvel restoranis töötasin ja lauast naastes ka musti nõusid kööki viisin, ütlesid töökaaslased (prantslased) mulle, et pole mõtet pingutada, muidu ülemused hakkavadki eeldama, et me töötame rohkem ainult selle pärast, et parajasti täpselt meie oma tööd pole. Rääkimata sellest, et ma ei oleks jaksanud nii palju firma vara tassidagi, kui kohalikud endale iga päev sundimatult taskusse, põue, saapasse jne toppisid, kui meeletu töörabamise kõrvalt aega üle jäi. Aga ilmselt siis tööviljakust suurendati öösiti, kui mina kodus magasin. Mitte et ma arvaks, et prantslased hirmus pahad inimesed on, ei, nad on täitsa toredad, lihtsalt naljakas vaadata, kuidas eestlased endile kollektiivselt tuhka pähe raputavad ja leiavad, et jah, võiks ehk töönädala veel pikemaks teha – kui ka on tööviljakus madal, on see ju ülemuste süü, kes pole osanud tööprotsesse paremini korraldada.

P.S. Koerad on ikka imelikud loomad. Minu omad tahtsid ükspäev maha murda naabrimeest, keda nad sada korda näinud on (ja kes pealegi tuli mulle võlga maksma, mis tähendab, et teda tuleb hoida nagu kullatera), aga kui mulle tulid esimest korda külla kaasblogijad, liputasid mõlemad rõõmsalt saba. Nii et mine võta kinni, kas nad hindavad kõrgeid kunste või oli asi lihtsalt selles, et naabrimees tõi raha, aga nagu hiljem selgus, tõid kaasblogijad lihatooteid, mis on koerte maailmas vist kullast tiba eespool.

41 kommentaari “Tibijutt ja muu jutt

  1. tibijutust seda, et mina sõin öösiti muuhulgas palju juurikaid ja puuvilju, mis täitsid mingi aja kõhtu nii, et väga palju jama jaoks ruumi ei jäänud. keetsin ka toitu kaasa, nt riisi, ja soojendasin seda mikrokas ning lisasin ohtralt kurki, tomatit, salatit jms. sellise menüüga võib tihti süüa ka (ja öötööl ja tühja passides tahaks kogu aeg süüa). kodujuust on ka kohupiimakreemidest ja muust piimatoodendusest, mida mugavalt topsist süüa, parem. ja majoneesisalatitest võta juurikasem ja söö nt leiba kõrvale. see vist ka aitab, kui üldiselt päevakalorid normaalses koguses hoida. minu pikaaegne kogemus ütleb, et kui öösöök on väga maitsev, siis kaal eriti ei alane. (ja väga kohapeal ei püsi ka.)

  2. Omast kogemusest:
    Selver pakub mitmeid slateid, mis ei ole majoneesi baasil. Näiteks Vikerkaare salat.
    Soojaks söögiks võid mikros soojendada Mamma valmis suppe – frikadelli oma on väga väikese kalorsusega.

  3. Leiva peal elades olen mina omal ajal, nooremana, konkreetselt paksuks läinud, pigem hoia alati porgand v kaalikas kotis ja kui igavussöömise soov tuleb, hakka seda närima.

  4. Ikka kodus tuleb eelmisel õhtul salat valmis teha ja karbikesse pakkida. Algul on jube tüütu, hiljem harjub 🙂

    Kodujuustueine

    1 värske kurk
    100 g hiina kapsast
    150 g rasvata kodujuustu
    125 ml maitsestamata jogurtit
    maitserohelist, soola

    Petusalat

    pool pikka kurki
    1 marineeritud kurk
    1 keedetud porgand
    1 keedetud muna
    pool topsi rasvata kodujuustu
    hakitud murulauku
    soola, pipart

    Peedisalat

    2 keedukartulit
    1 keedetud porgand
    1 sibul
    1 keedupeet
    1 konservkurk
    1 õun
    60 ml maitsestamata jogurtit
    3 tl lahjat (3%) majoneesi

    Riisisalat

    6 sl keedetud riisi
    2 konservkurki
    pool õuna
    60 g keedusinki
    1 sl 10% hapukoort
    4 tl lahjat (3%) majoneesi
    2 tl ketšupit
    tilli
    soola, pipart, paprikapulbrit

    Kartulisalat

    3 keedukartulit
    1 tomat
    1 õun
    1 konservkurk
    4 sl konservherneid
    1 sl 10% hapukoort
    1 sl lahjat (3%) majoneesi

    Makra-köögiviljasalat

    90 g makranuudleid
    1 kurk
    1 tomat
    pool õuna
    tilli
    4 tl lahjat (3%) majoneesi

    Tomati-juustusalat

    3 tomatit
    30 g mozzarellat
    1 tl õli
    äädikat, soola, pipart
    basiilikut

    Kodujuust suitsukalaga

    60 g lahjat suitsukala
    4 sl rasvata kodujuustu
    1 punane paprika
    1 väike sibul
    1 konservkurk
    0,5 dl maitsestamata jogurtit
    1 sl lahjat majoneesi
    soola, pipart, paprikapulbrit

    Krabisalat

    1 suur tomat
    100 g värsket kurki
    120 g krabinuudleid
    4 sl keedetud riisi
    2 sl maitsestamata jogurtit
    4 tl lahjat majoneesi

    Tuunikala-tomatisalat

    1 suur tomat
    pool õuna
    poole sidruni mahl
    100 g lehtsalatit või hiina kapsast
    2 sl konservi tuunikala vees
    100 ml maitsestamata jogurtit
    hakitud peterselli

    Makaronisalat

    150 g keedetud makarone
    40 g taist keedusinki
    1 sibul
    1 hapukurk
    2 tomatit
    pool paprikat
    50 ml maitsestamata jogurtit
    4 tl lahjat majoneesi
    soola, sinepit, mädarõigast

  5. Selveri salatid ei kõlba süüa, mitte ükski, proovitud ja proovitud ja proovitud. Riivitud porgandit ja peeti võib neilt küll osta, kõik keerukam või mitmest komponendist koosnev on masendav pahn.

    Mina teen endale kodujuust + miskimuu kombinatsioone. Purk (400g) maitsestamata kodujuustu, sinna peale miski huvitav maitseaine (igat värvi chillid näiteks), juurde mingi soojendatud lihatükk. Pole ka just maitseelamuste tipp, aga.

  6. Ma üritan ka ikka hoida ja hoida seda toitumist.

    Ühe variandina näen pakisuppe (75 kcal üks supikene) ja sinna juurde ka miskit. Miski all ei mõtle ma aga nisukukleid (150 kcal) vaid pigem riisileivakesi (30 kcal) või matša-leivakesi (30 kcal). Viimaseid saab näiteks Selverist ja vist ka Maximast, on sellised kenad juudi-leivad (juudi kultuuris pugivad neid hoolsasti), mille peale veel hea näiteks kanapasteeti määrida (kui normaalselt määrida, siis kusagil 20 kcal). Supi kõrvale võib ka veel kalatooteid süüa (tihti saab meie keha neid liiga vähe), näiteks kalapulka (läheb soojaks küll mikrokas, üks ca 50 kcal) või krabikotletti (vähe viisakam ka kui kalapulk, üks ca 80-110 kcal). Sellise lõuna kalorsus on ca 200-350 kcal, mis on näiteks lõuna kohta üsna hea, eeldades, et õhtu sööd vb tugevama õhtusöögi.

    Teise variandina söön palju värsket. Keedetud juurviljadest suurt midagi arva ja nende peale lõug märjaks ei lähe, aga igasugused puuviljad on üsna toredad ja tarbitavad, nende juurde aga oleks taas mõistlik miskit tahedamat süüa. Ise ostan tihti ühe kohupiima-batooni (no tead küll, kandiline variant, sõltuvalt kohupiimast 200-350 kcal) ja söön seda näiteks meega (mis on vähe tervislikum kui rafineeritud suhkur ja tegelikult sisaldab vähema kaloreid ka), aga võib ka selle kohupiima moosiga üle kallata. Selline eine siis kokku 200-400 kcal.

    Kolmas variant on eelmisel õhtul endale üks nett wrap kokku keerata. Kasutan lavaši (pool lavaši 170 kcal) ja sinna sisse praen-röstin tavaliselt šampinjone (sama kalorsus mis juurviljadel), lisan igasguseid värskeid juurvilju ja maitsestamata jogurtiga kastme. Keeran kokku, lasen seista ja kugistan alla. Kokku 300-450 kcal.

    Loodan, et ehk aitasin Sind veidike.

  7. Noo ma ei tea nüüd, palju selles õllesnäkis neid lihasid ikka on, põhiliselt ikka sool ja maitsetugevdajad ning sarved-kabjad-udarad :o)

    Aga ma vitsutan lõunaks tavaliselt suppe ja kaaluohjamiseks tarvitan kala. Lõhet ja tuuni.

    Head isu.

  8. Kalorsus võib ju pooltoodetel nagu kalapulgad ja pakisupid madal olla, aga mingeid mõnusaid vitamiine ja muid vajalikke asju seal väga ei leidu. Pigem halvad rasvad ja liiga suur soolasisaldus.

    Ise pooldan ka riisi või kuskusi suvikõrvitsaga, hapu õun on mõnus snäkk ja smuutid ka. Suvikõrvits on üldse selline asi, mida saab praadida nii üksikult, koos muna või mõne muu toidu kõrvale/sisse.

  9. Jeerum, mind tabas siinse menüü lugemisest nälja-atakk.

    Mul on veel nii 300g kartulisalatit, mõni viiner; siis miski 2-3 taldrikutäit keedetud makarone, mida hulga singi ja paari munaga praadida (ja muidugi ujutan ma selle kõik majoneesiga üle) ja 4 õlut … südaööni vast jagub.
    Head isu mulle.

      1. Miski 78 – 82 vahel (177).

        Enivei, kunagi mõjusid AD-d mu kaalule väga “positiivselt,” siis ma avastasin, et seened on väga madala kalorisisaldusega ja piisavalt raskesti seeditavad, et näljatunne kallale ei tuleks ning toppisin neid suht igale poole.

  10. Salvestil on üks tore konserv: aedoad tomatikastmes, mina olen võimeline seda otse purgist ka ilma soojendamata sööma. A soojendada annab kah muidugi. Või kui kurki, mingit kapsast jms värsket lohakalt sisse lõikuda, saab kiirsalati (korralikult lõikudes saab aeglasema salati, aga kellele neid korralikke tükke ikka tarvis on).

    A kodujuustust… kui see jutt tõele vastab, et ilma rasvata on piimavalgud omadamatud, siis oleks tavaline kodujuust ikkagi parem kui täiesti rasvata. Ega selle tavalise rasvaprotsent kah teab mis suur ei ole. Selles mõttes, et mis sellest puhtast kaseiinist ikka sisse ajada, siis võiks juba pluusi eest nööpe samahästi süüa.

    See kurgi-hiina kapsa variant, millest tavainimene kirjutas, oleks ju ka tavalise kodujuustuga igavesti lahja toit, aga ühtlasi saaks toitaineid ka, kaltsiumi ja värki.
    Mina lisaks sinna praegusel hooajal ka apelsini või greipfruuti, aga ega kõigil muidugi nii eksootilinse maitse ei ole.

      1. Kurgi-hiina kapsas! See viga on nii lahe! Lääne-eestlased ja kurginiinlased! (Y)

        Kodujuust on suvalise mahlaga ka hea. See ilmselt ka väga kaloorne ei ole. Ja rasvata piimatooted on ju jäledad, maitsedes täpselt nagu rasvata piimatooted. Nii et mõtle oma luudele ja sellele, et sa 60-aastaselt reieluukaelasid ei murraks ning söö ikka normallse rasvasusega variante.

        Aga ega sa söömisega nagunii kaalust alla ei võta. Sa pead lihtsalt rohkem ringi kappama ja K. tempot hoidma tänavatel liikudes. 😀

  11. ja tõsiselt soovitan tomati asemel praegu apelsini vms haput, sest tomatid on praegu kole kahtlased, aga apelsinil on just parim hooaeg. ja toidukilomeetrite mõttes tulevad nad praegu kaugelt mõlemad.

  12. Aga suur aitäh, ma olen siit juba umbes sada huvitavat ideed saanud, ei peagi ehk järgmisel semestril kooli veerema, võin siiski jätkuvalt jalutada.

  13. Mul ka üks mõte mikro jaoks, üliodav variant – tatrapuder. Teen nii, et tatar supitaldrikusse, vesi peale ja mikros täpselt 3 min. Peale panen hapukoort, hullult hea 🙂 Kuigi igaüks vist tatart ei söö, aga see on meil peres tudengisöök olnud aastaid. Kui Tartus olen, siis teen igal hommikul. Soola ega midagi ei pane.
    Salvesti oad on ka täitsa norm variant mikros soojendamiseks ja nende ühepajatoit ka.
    Olen ise Selveri toite küll ostnud – mitte salateid, need ei maitse, aga ühepajatoitu jm. Selveril on hautatud juurvili pakendatult, sinna kõrvale võib mingi liha või kala võtta. Pikas perspektiivis läheb Selveri valmistoitude peal elamine muidugi kalliks.

  14. Paar talviselt tahedamat salatit, mida tavaliselt suurema pütitäie teen ja mitu päeva tüdinemata söön:

    riis, külmutatud hernes+porgand, õun, rosinad, päevalilleseemned, mooniseemned, ohtralt karrimaitseainet.

    keedetud põldoad ja kodujuust või juustukuubikud+lahja hapukoor.
    (sel on mõtet siis, kui on ahi ja ahjupott, sest kesse jõuab ube elektripliidil keeta.)

  15. Kui ube küllalt kaua ette leotada, jõuab neid iga pliidi peal keeta, nad on öö otsa ligunenud peast peaaegu keetmatagi pehmed.

    Kui vürtsikam pala meeldib, siis saab neile tšillit juurde virutada… vahel on mul tulnud oa-tšillisalatit transportida, siis ma loksutasin tšillitükkidest, natukesest soolast, õlist, natukesest hapust (äädikast või sidrunimahlast või…) ja natukesest magusast (arvatavasti enamikul on suhkur kergemini kättesaadav kui mesi, aga iial ei või teada) ja vahel ka vähekesest sinepist väikese purgi sees kodus kastme valmis – sellesama purgiga sai kaasa võtta, siis ei pidanud ubade kaasapakkimisel pakendi veekindluse pärast nii väga muretsema. Aga kui saab oad kohe kuhugi veekindlasse purki või karpi mahutada, võib muidugi kastme kohe peale väänata, saabki kauem marineerida. No ja enne söömist midagi värsket hulka visata, salatit, hiina kapsast, kurki või mida on.

    Selle kiirvariant ongi Salvesti purgiubadega (mida aga paraku Raatuse comarketis ei müüda), sel juhul ma jätan soola ja hapu asja kastmest välja, sest see tomatiplaga seal ubade ümber on niigi hapu ja soolane. Natuke on ta magus ka, nii et võib ka magusolluse lisamata jätta, kui ei raatsi või kalorit on vaja lugeda.

    Aga mis majoneesi puutub, mõtlesin, et ega majonees üksi jaksa salatit rammusaks teha, kui salat ise koosneb peamiselt kapsast või kurgist vms. Ilmselt tekivad kalorikogused sellest, kui majonees ja kartulid või makaronid ühe salati sees kokku saavad. Aga kui näiteks kartulit ei olekski sees, vaid puhtalt keedupeedist ja värskest kraamist salat?

  16. Aga eestlaste tööviljakus on minu arust ka parasjagu manjaana-stiilist. Kui just inimesel oma töö või saadava tükitööraha vastu akuutset huvi ei ole. Minu arvates ka ei liiguta peaaegu ükski eestlane rohkem, kui hädapäralt vaja on selleks, et jätta muljet, et lill ikka natukene liigub. Mõisa köie värk.

    1. Selle asjaga pidi olema nii, et kehva töötajat palga jms värgiga motiveerida ei saa ja hea töötaja töötab hästi ka niisama, sest ta lihtsalt tahab seda asja hästi teha – aga head töötajat on võimalik palga ja tingimustega enda juurde meelitada. No ja meelitamise koha pealt teevad välismaa tööandjad Eesti omadele sageli ära.

      Pluss see, et ka hea töötaja võib muutuda jõuetuks ja kehvaks töötajaks, kui ta peab ellujäämiseks kahel töökohal tegutsema.

  17. joo viina! Tegelt siit hakkas praegu äriidee paistma, igast tibinatele turustada kaubamärki Low-CarB-Vodka. (Rasvavaba jõhvikamahlaga, mis on palju parem kui tavaline jõhvikamahl)

      1. Arvestades, et valeinfot andev reklaam on keelatud, saaks dieetviin olla ilmselt ainult alkoholivaba viin või vähendatud alkoholisisaldusega viin.

        1. vt näiteks, kuidas ei tohi paki peale kirjutada, et “raviv”, kui tõendatud ravitoimet ei ole. Või “ökoloogiline”, kui tootjale ei ole vastavat sertifikaati.

        2. “dieet-mingi-asi” on üldse kahtlane sõna.
          “Dieet on toitumiskord, eriti teatud piirangutega toitumisrežiim, mille järgimise eesmärgiks on tervise parandamine, haiguste ennetamine, kehakaalu vähendamine või suurendamine vms.”

          Noh, oleneb, kui sa siiralt usud, et viin parandab tervist, siis on viin dieetjook.

  18. Reklaamiseadusest:

    “§ 3. Reklaami põhinõuded
    /…/
    (4) Reklaam ei tohi:
    /…/
    16) väita ega jätta muljet, et kaubal või teenusel on eriomadused, kui sellised omadused on iseloomulikud kõigile samalaadsetele kaupadele või sama liiki teenustele;
    17) viidata kauba või teenuse haigust, talitlushäireid ega väärarendeid ravivale, leevendavale või tõkestavale omadusele, välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel; /../.

    § 28. Alkoholi reklaam
    /../
    (3) Alkoholi reklaam ei tohi:
    /…/
    3) esitada teavet, sündmusi ja tegevust viisil, mis võib jätta mulje, et alkoholi tarbimine suurendab sotsiaalset ja seksuaalset edukust, parandab füüsilist võimekust või on tähtis mõnel elualal heade tulemuste saavutamiseks /…/.”

    Raviomadustele viitamise “seaduses sätestatud juhtude” all peetakse minu teada silmas sellise kauba reklaami, mis ongi ravi jaoks mõeldud, st ravimid jm meditsiinikaup.

    Mul tekkis praegu muidugi huvi, mis saab siis alkoholi sisaldavate ravimite reklaamist, selle peale leidsin ravimiseadusest, et “reklaam peab selgelt eristama ravimi omadusi, mis on seostatavad vaid reklaamitava ravimiga, ja omadusi, mis on üldiselt teadaolevad või omased ka teistele ravimitele” ning “Ravimireklaamis üldsusele on keelatud kasutada materjali, mis: /…/ jätab või võib jätta mulje reklaamitava ravimi garanteeritud toimest või sellel igasuguste kõrvaltoimete puudumisest või sellest, et see on parema või samasuguse toimega kui mis tahes teine ravimisviis või ravim”.

    Psühhotroopsete ainete ja neid sisaldavate ravimite puhul oli kord veel rangem, aga alkoholi psühhotroopsete ainete nimestikus millegipärast ei ole.

    1. aga tubakas on psühhotroopne aine või?
      suhkur ka ilmselt ei ole
      eks seadused ja nimekirjad on siiski suurel määral kokkuleppelised
      ja teadus on suurel määral üsna usuküsimus

      1. Tubakas seaduse järgi ei ole, aga tehniliselt võttes loomulikult on. Suhkur minu teada ei ole, ta ei mõju otse kesknärvisüsteemile (psühhotroopne aine mõjub). Tähendab, suhkur ajju küll jõuab, aga see põletatakse seal ära, st läheb puhtalt kütuseks (närvisüsteem pidi olema põhiline, mis meie kehas energiat kulutab). Võõrutusnähud võivad ägeda suhkrutarbimise järel tekkida küll, aga pigem sellest, et veresuhkru regullimehhanism on suure koguse peal üliaktiivseks muutunud, st aju hoopis _ei saa_ oma vajalikku suhkrut kätte, sest insuliin nullib ära.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.