anna kannatust

Ei mõista mina neid tänapäeva noori

Mis mul siin öösel ikka muud teha, kui end harida ja ajalehti lugeda. Täna öösel lugesin näiteks, et Jana Kask tätoveeris seljale Rimbaud’ tsitaadi. Muidugi kena näha, et noor inimene raamatuid loeb ja veel suisa klassikat, ja tätoveeringud meeldivad mulle samuti, aga huvitav, kas see on sügavamõtteline iroonia, et Eestis elav venelanna endale Prantsuse luuletaja read hoopis inglise keeles seljale laseb maalida? Multikultuuri ja rahvastevahelise vendluse sümbol?

J’ai tendu des cordes de clocher à clocher; des guirlandes de fenêtre à fenêtre; des chaînes d’or d’étoile à étoile, et je danse” poleks ju ka sugugi kehvasti kõlanud.

Pilti laenasin otse Õhtulehest, loodetavasti nende lahkel loal ja ilma Tairo Lutterit pahandamata.

P.S. Targemad võiksid muidugi seda ka öelda, kas on mingi põhjus, miks prantsusekeelses tsitaadis on lihtsalt “à fenêtre” ja “à étoile”, ilma et sinna mingit artiklit läheks, või on see ainult kaunima kõla huvides.

11 kommentaari “Ei mõista mina neid tänapäeva noori

  1. Kahtlustan, et see artiklivärk käib rubriiki “omission de l’article dans les locutions verbales”. Mitte et see päris kinnisväljend oleks, aga tundub sellise arhaismina (tnp oleks ju normaalne “d’une fenêtre à l’autre”, aga siis kaoks ilus kordus ära).

    Aga prantsuse allikate ingliskeelne tsiteerimine ajab ka mul juhtme kokku. Veeb on seda täis. Viimati nägin seda za-umis, kui keegi harrastas seda ühe “Godot'” tsitaadi peal (a vbla nad mõtlesid, et kui autori nimi on Beckett, siis ta kirjutaski inglise keeles).

    1. Kusjuures ma pean tunnistama, et ega mina ka täpselt ei tea, mis ta inglise keeles kirjutas ja mis prantsuse keeles. “Godot” jah teadsin, sest see on nii kuulus ja sellest on palju juttu olnud, aga teiste kohta ei tea. Seda mäletan küll, et koolis räägiti, et ta kirjutas mõlemas keeles, aga ei mäleta, et oleks juttu olnud, mida siis täpselt ja kuidas.

    2. Aga Godot’d oleks kõige lihtsam üldse eesti keeles tsiteerida. tähendab, tehniliselt vbla raskem, sest ei ripu netis, aga vähem riskantne.

    3. mismõttes “prantsuse allikate ingliskeelne tsiteerimine” juhtme kokku ajab? kui inimene prantsuse keelt ei oska, mis keeles ta siis tsiteerima peaks? enamasti kasutatakse ikka seda keelt, mis on kõige levinum ja lihtsamini kättesaadav, ehk siis inglist. lihtsalt, paljude inimeste jaoks on sisu olulisem kui vorm.

      1. Kui originaalkeelt nagunii ei oska, oleks minu meelest loogiline kasutada oma emakeelt. Kirillitsas tätoveering näeks välismaalase silma jaoks hea ja originaalne välja ka. Prantsuskeelse autori ingliskeelse tsitaadi kasutamine on tiba nigu snooblus või nii.

  2. minu meelest “mingist kohast” “mingi kohani” väljendis (de… à) ei pandagi artiklit. kõnekeeles vähemalt ja linnanimedest rääkides vähemalt. a mis ma kirjakeelest ja grammatikast ikka tean.

      1. Mina tunnen ka Triinu blogist puudust 😦 Käin ikka vahel piilumas ja iga kord on tunne, et jälle tehti tünga kui seal midagi pole 🙂 Sõltlase värk, junõu 🙂

        1. oi ma ei teadnudki, et keegi mu blogi loeb. ma tänan 🙂

          a kui elu ise läheb lõputult huvitavaks, siis ei jõua seda kõike kirja panna enam elamise kõrvalt! 🙂

    1. Ma guugeldasin väheke, leidsin sellise rmtpealkirja nagu “Du Soleil à la Terre”; linnanimede kohta leidsin praegu sellise märkuse, et “les noms de villes se construisent sans article sauf s’ils sont qualifiés (Il visite Toulouse. Il visite le vieux Toulouse”).

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.