Lugesin täna blogipuust, et noor neiu otsib sponsorit (ei, ärge hakake kohe räpaseid mõtteid mõtlema), et Saksamaale natukeseks õppima minna, kuigi ta saksa keelt ei oska. No aru ma ei mõista, miks peaks keegi teine 16aastase lõbutsemise kinni maksma. Kasvab natuke ja kui ta piisavalt andekas on, saab välismaale ülikooli minna ja ka toetust taotleda. Vaja juba alaealisena võõra raha eest mööda ilma ringi traalida.
Vanainimese jutt on see, ma tean.Lihtsalt MEIE AJAL ei saadetud alaealisi veel ilma peale jooma. Nüüd on ajad muidugi teised, võtab oma ifööni ja läheb.
Aga keeleasjad on jätkuvalt imelikud. Mõni päev on selline, et kohe mitte ühtki keelt ei oska. Eile näiteks. Oli ette teada, et kaks Eesti venelast, kes ühtki keelt ei räägi, on siin üle aja olnud ja peavad seetõttu juurde maksma (meilt tuleb ametlikult kell 11 lahkuda, see on kirjas kodulehel, arvel, mis igaüks saab, ja iga toa seinal – tõsi küll, eesti ja inglise keeles). Mõtlesin enne mingeid lauseid välja, panin isegi kirja, aga ikka tundsin end nendega vesteldes väga hädiselt ja sõnad ei tulnud eriti meelde. Ma ei tea, kas nad tõesti ei saanud minust aru või nad ei tahtnud aru saada, sest jututeema ei olnud ju meeldiv, ma tahtsin nende käest raha saada, igatahes pidin helistama lõpuks bossile, kes vene keelt vabalt hablab. See siis vestles nendega ja küsis muuhulgas ka seda, kust nad siis pärit on, kui nad eesti keelt ei räägi (poisid olid Sillamäelt). Ja poiss vastas tuima rahuga, et ei, ta oskab küll eesti keelt, aga ta PÕHIMÕTTELISELT ei räägi seda. Mul vist ei olegi varem ühtki sellist klienti olnud, igatahes ma olin nii vihane, et oleksin Margreti vist hooga Facebookis sõbraks lisanud. Kokkuleppele nad igatahes said, poisid lubasid raha ülekandega juurde maksta.
No ja täna on hoopis teine päev. Avastasin, et siin majas elab üks prantslane ja suutsin temaga prantsuse keeles vestelda. Tuli üks venelane, ka temaga saime üksteisest aru. Seejärel helistasid need samad vene poisid – ehk oli asi selles, et ma olin nii palju enesekindlam, aga seekord said ka nemad minust probleemideta aru. Kuigi ma nendega pikalt ei rääkinud, sest mul oli parajasti päris klient nina all, nii et ma teatasin neile konkreetselt, et helistagu päeval, 8-17 ja saavad päevase administraatoriga kõik jutud aetud. Seekord neil miskipärast mu vene keelega probleemi ei olnud, said aru küll. Kummaline.
Ja kuna hiljutine eesti keelest prantsuse keelde tõlkimine näitas taas, kui kehvasti ma ikka prantsuse keelt oskan ja kuidas peale vaadates on kohe aru saada, et no ei ole need laused prantsusepärased, isegi kui mõni neist juhtumisi korrektne on saanud, hakkasin vahelduseks üht raamatut lugema. Avastasin küll üsna pea, et see on inglise keelest tõlgitud, aga sellest pole midagi. Igatahes, kuna tõlkimine siin vahel ikka teemaks on, olgu ära märgitud, et originaalis on raamatu nimi “A Blade of Grass” ja prantsuse keeles on sellest saanud “Les larmes viendront plus tard” (=”Pisarad tulevad hiljem”). Nende jaoks on ikka oluline see, et hästi kõlaks, see, kas see üks-ühele klapib (või üldse klapib), pole nii oluline. Ja tegelikult muidugi ka, mis seal ikka vahet on, ju see pealkiri sümboliseerib siis midagi muud seal raamatus. 😀
Pärdikute päevaraamat 
No aga kui sina nende Sillamäe poistega PÕHIMÕTTELISELT ainult eesti keeles räägiksid? Mis siis saaks?
Siis saaks see, et nad ei saaks aru. Sama, nagu kui keegi põhimõtteliselt sinuga jaapani keeles räägiks.
Ise olen korduvalt samas olukorras olnud ja seoses sõbraga, kes kunagi õpetajavahetusprogrammi raames Narva koolis õpetamas käis ja seal alguses põhimõtte pärast üritas õpilastega eesti keeles rääkida, on äärmise mittearusaamise puhul kasutusel väljend “ma olen praegu nagu Narva kooliõpilane eestikeelses vestluses – naeratan ja noogutan, aga aru midagi ei saa.”
Oi, my bad. Oleks pidanud ikka põhjalikumalt lugema.
Sa ei ole täheldanud, et telefonis ongi võõrkeelt lihtsam rääkida?
Mul viimased pool aastat oli vaja paar korda kuus tegemist teha ühe venelannast raamatupidajaga, kes ei räägi sõnagi eesti keelt ja miskid spetsiifilised jututeemad on minu jaoks kergelt üle mõistuse, nii et näost näkku rääkides tuleb mul vahele inglise ja eesti keelt ja lõpuks vehin veel kõikide käppadega ka. A telefon – pole probleemi, mis seal ikka omaette vehkida ja iga vääratus või muukeelne sõna muudaks asjaajamise keerulisemaks, nii et ma siis räägin parem kohe arusaadavat vene keelt.
Kusjuures too naisterahvas käib selle kummalis fenomeni alla, et ta on elanud siin kogu oma elu ja olnud aastakümneid abielus eestlasega ning tõesti, ta ei räägi ühtegi sõna eesti keelt, isegi tere mitte.
Nu üldiselt jah, ega nad ei taha eriti “aru saada”- eriti kui su vene keeles puterdamine koomilisena mõjub – ehkki asjaajamiste käigus võiks viisakusest nii rääkida kui ka aru saada. Umbes, et kõrtsis ajagu enda tobedaid statemente taga ja püsti…
Ma olen paar korda üritanud meie vennasrahva esindajate käest sellise käitumise pointi välja kaevata ning hulleimas variandis sain pika vene keelse monoloogi teemal “Rassija – mamka maja”
Muuseas, lätlased ei kipu ntks põhimõtteliselt vene keelest aru saama, sakslased inglise keelest ja rootslased soome keelest….
Ma ütlen õige Eesti venelasena*, et need polnud mingid Eesti venelased vaid Lasnagorski venelased. Neist polegi suurt midagi arvata.
*Tahaks kangesti isegi eesti venelane kirjutada, aga siis pole see kommentaar ehk enam nii kuri ja tõsiseltvõetav.
Nii et “uborshtshitsa”-sõnast ei olnudki kasu? 😦 Ma arvasin, et seinal on ka venekeelne jutt.
Mul tulevad telefonis küll kõik keeled hästi halvasti välja, sest ma ei suuda eesti keelt ka ilma käte ja jalgade ja iga nimetissõna asemel “see” ütlemiseta, rääkida. 🙂
* Pilt on niiiiiiiii numminumminummi! Millal me Edinburghi loomaaeda pandadesse lähme? 😀
15ndast jaanuarist alates on Prantsusmaal (http://www.zoobeauval.com/ ) ka kaks pandat, s.t sinul kui frankofiilil ilmselt ei ole mingit Edinburghi tõmbumist… Neid tuleb Euroopasse nagu vihma peale seeni viimasel ajal.
http://9gag.com/gag/1651729
😀
Ikka areng võrreldes aegadega, kui kõik oskasid öelda “ménage à trois”, mis siis = kolme inimese seksuaalsuhe (st just suhe, mitte juhuslik kolmekas).