filmiblogin

Kui kedagi huvitab, siis Braquo on ikka päris hea sari, neil, kes prantsuse keelt oskavad, soovitan vaadata, kuigi see tõesti on veidi depressiivne. Neil, kes prantsuse keelt ei oska, pole midagi parata, sest põhimõtteliselt ainsad saadaolevad subtiitrid on prantsuskeelsed (rootsikeelseid vist nägin ka või taani, aga see oli vist ka kõik). Tume-tume-tume on see küll, inimesi tapetakse soost ja vanusest hoolimata rohkem kui meil suvel sääski, ja kui midagi tundub eriti kena olevat, keerab keegi kindlasti kõik pekki.

Aga ühte nunnut filmi vaatasime ka. Selle nimi on Big Fish ja see räägib mehest, kes pole kunagi oma isaga lähedane olnud, sest ta isa on suure jutuga ja räägib muudkui uskumatuid lugusid ja ta ei tea kunagi, mis on tõsi ja mis mitte. Nüüd on aga isa suremas, nii et ta üritab mingitki aimu saada, mis mees ta siis õieti oli, muuhulgas ka taas ta lugusid kuulates või neile mõeldes. Lood on päris armsad, kuigi loomulikult uskumatud, sisaldades nii hiilgasi, nõidu kui siiami kaksikuid. Minu jaoks on boonuseks ka see, et muuhulgas mängib filmis ka Steve Buscemi, kes on peaaegu et maailma kõige lahedam mees. Ja Marion Cotillard, kes on esiteks seksikas ja teiseks mitmes heas filmis (nii prantsuse kui ameerika) mänginud, on ka siin.  Lisaks saavad lood ka siiski mingi selguse, saame mingilgi määral aimu, mis tegelikult juhtus ja selline soe tunne jääb sisse. Kannatab naisega vaadata küll, kui romantilised komöödiad ei istu. Peaosas on Ewan McGregor, kui see ka kedagi huvitama peaks.

mässan täna maailma vastu

Täna on Rents pahur. Uhkustasin siin viimati ilmaasjata, nüüd külmus ka meie äravool ära (okei, see on muidugi ühine ülemise korrusega, nii et meil kõigil). Kuna äravoolutoru on teatavasti vertikaalne, siis lihtsalt külmumine on seal üsna ebatõenäoline, tõenäolisem tundus, et seal on ka ummistus, fakt oli aga see, et vett tõmmates hakkas seda hoopis põrandale imbuma, sest alla see ei läinud. Helistasime kinnisvarafirmasse, sealt vastati, et raudselt ummistus, tullakse vaadatakse. Me muidugi seletasime küll, et sellise ilmaga on tõenäoliselt kogu see asi lisaks ka ära külmunud, aga see väga ei huvitanud neid – ma ei tea, kas asi on selles, et me üürime odavat korterit ja seetõttu oleme tõenäoliselt debiilikud, aga siin on pool ajast suhtumine selline, nagu me ei suudaks iseseisvalt nagigi üles leida. Nii et mehele, kellele helistati, ei öeldud üldse, et midagi külmunud võiks olla.

Ilmus keegi siis meile ukse taha, K teatas, et jah, umbes, vesi tuleb meile põrandale – ja mida tegi tüüp? Küsis:”Päriselt või?” ja tõmbas vett… Nojah, oma silm on kuningas ja eks meile meeldibki kui vesi põrandal on, selle pärast me neile ju helistasimegi, et seda rõõmu jagada. Igatahes selgus “meie kõigi suureks üllatuseks”, et ei olegi ainult ummistus (muuhulgas tuli ummistusest välja ka kummikinnas – nagu tõsiselt, see on juba samm edasi neist idiootidest, kes hügieenisidemeid veega alla lasevad), vaid ka külmunud, aga kuna firma, kes nad kohale kutsus, ei pidanud meie versiooni tõenäoliseks, ei olnud seda ka torumeestele helistades öeldud ja neil ei olnud kuumutamiseks vajalikke vahendeid kaasaski. Üle viie tunni läks, et asi korda saaks. Ülemisel korrusel peaksid teoreetiliselt mingid töömehed remonti tegema – kui K kell 11 asja uurima läks, siis tüüp magas rahulikult ühes neist tubadest. Aga võib-olla on lihtsalt minu nõudmised liiga kõrged ja minu tuttavad ehitajad alustavad oma tööpäevi ebaharilikult vara…

Ja üldse, kuidas on loogiline, et ma pean igal aastal üürilepingut uuendades uuesti tuhat krooni lepingutasu maksma? Seaduslik, muidugi, aga loogiline ja reaalselt põhjendatud? Ma saan aru, et kui ma minema lähen ja kinnisvarafirma peab uusi üürnikke otsima, peavad uued üürnikud maksma lepingutasu, sest firma on reaalselt midagi teinud. Aga kui minuga juba mitmendat korda uus leping sõlmitakse, on nende ainus vaev kuupäevade muutmine ja lepingu väljaprintimine ning samas võidavad nad seda, et keegi on pidevalt korteris sees ja nad teavad, et inimene, kes siin on, maksab üüri, ei joo ja ei laamenda jne (siin on pidevalt kuulda, et mingitel korteritel on maksmisega probleeme, osad lähevad maksmata minema jne). St nemad ju võidavad sellest, et ma siin edasi elan – mille eest ma siis ekstra peale maksan?