Uncategorized

põhimõtteliselt filmiarvustus (Run, Fatboy, Run)

K kasutas enne minu arvutit. Ma ei saanud praegu arugi, et vales facebookis olen, kuni nägin, et keegi on sõbrapäeva puhul jaganud pilti alasti Nõia-Intsust, keda katab ainult südamekujuline padi. NII rõvedad mu sõbrad ometigi ei ole. Nii et logisin välja ja oma nimega sisse – ja mida ma näen? Ka sina, Brutus!

Aga tegelikult kirjutan ma täna ainult selle pärast, et tahtsin soovitada üht väga ägedat komöödiat: Run, Fatboy, Run. Juba näitlejate nimedest peaks selge olema, miks seda vaadata: peategelase parimat sõpra Gordonit mängib Dylan Moran (Black Books, noh!), peaosas on Simon Pegg (see, kes Shaun of Deadis ja Hot Fuzzis mängis) ja naispeaosas on seksikas Thandie Newton, kes on ometigi seksikas. Kuigi ta näeb siin veel seksikam ja noorem välja, kui Rocknrollas, ma ei tea, kuidas see võimalik on. Põhiteemaks on see, et peaosaline Dennis, kes on parajalt paks suitsetav õllesõber, lubab peaaegu eksnaisele (st oleks nad abiellunud, saaks teda eksnaiseks nimetada), et läbib maratoni – et naisele muljet avaldada ühesõnaga. Naise uus austaja nimelt on andunud maratonijooksja (Gordon hämmeldunult:”Why?”). Dennise sõber Gordon, kes on üks süüdimatu joodik ja varganägu, veab muidugi tuttavate pättidega kihla, et Dennis saab hakkama (“You can do it, you are so close to sending me on a vacation.”), nii et tuleb pingutama hakata. Esiteks oli naljakas ja teiseks oli Dylan Moran (ja tema paljas perse) siin nagu tõeline kirss koogi peal. No ja selline nummi perefilm on see, tasub ikka vaadata, sõbrapäevaks sobib väga hästi.

P.S. Võtsin end kokku ja sirvisin seda kõrgharidusreformi seletuskirja veel korra – seal on üheselt kirjas, et ka lapsehoolduspuhkuseks võetud akadeemilise ajal enam aineid sooritada ei saa. Oli küll välja toodud EÜL-i (ja ka EKA) ettepanek, et sel ajal võiks saada aineid sooritada, kuid see oli tagasilükatud. Sama kehtib ka tervislikel põhjustel võetud akadeemilise kohta. Nii et Õhtulehes olid valeandmed.