Minu käest on mitu korda küsitud, kuidas ma saan korraga tasuta kahte asja õppida, kui Eestis peaks ometi olema võimalik ainult üks tasuta kõrgharidus saada (st ka järjest õppides tuleb tegelikult sel juhul kokku kolm nominaalaega oodata, siis saab ikkagi tasuta kohale astuda; aga mina ei õpi järjest, vaid paralleelselt), nii et mõtlesin, et täpsustan. Siiani ei viitsinud, seletasin küsijatele eraldi, sest arvasin, et nagunii kõrgharidusreform kaotab selle võimaluse ka ära ja kellele siis ikka mu jutust kasu on, sest räägiti ju, et pärast kõrgharidusreformi ei tohi väljastpoolt oma õppekava liigselt aineid võtta – aga kuna ma seaduse tekstist selle kohta mitte midagi ei leidnud (seletuskirja ei viitsinud ma läbi lugeda, sest minu jaoks pole see tegelikult ju enam oluline), siis tundub, et sama võimalus on kõigil üliõpilastel ka edaspidi.
Asi on väga lihtne. Tuleb astuda sisse ühele õppekavale. Selles õppekavas tuleb läbida piisavalt aineid, et sind vahepeal välja ei visataks. Selle kõrvalt võib lisaks võtta ükskõik milliseid aineid, mis üliõpilasele huvi pakuvad. Kui ta aga otsustab, et kuigi ta õpib füüsikat, pakub talle väga huvi ka näiteks rootsi keel, on tal võimalik täita skandinavistika õppekava täies mahus (st võtta ära kõik skandinavistika õppekava kohustuslikud ained) ja kaitsta ka sellel erialal lõputöö. Lõputööd peavad muidugi olema erinevad ja ei tohi omavahel kattuda (kuigi ilmselt pole hullu, kui mõlemas kasutatakse näiteks ühte ja sama tsitaati, kui see on mõlemas asjakohane, lihtsalt üldises plaanis peavad need siiski olema iseseisvad tööd). See tähendab muidugi seda, et tuleb leida ka keegi, kes on valmis teid juhendama.
Iseenesest pole vahet ka õppeastmel – vahet pole, kas teed magistriõppe kõrvalt teist bakat või teist magistrit vms. Erinevus on ainult selles, et baka ei eelda midagi peale keskhariduse. Magistriõppesse astumiseks peab tavaliselt aga olema kas selle eriala baka või siis läbitud eeldusained. Kuna minu viisil päris sisseastumist ei toimu, pole tegelikult ainete sooritamise hetkel oluline, kas selle õppekava eeldusained on kõik läbitud või mitte (kuigi see teeb asjad muidugi lihtsamaks), see kerkib esile alles siis, kui õppekava täidetud saab. Nii et mina pean kevadel kirjutama avalduse sooritatud ainete ülekandmiseks õige õppekava alla ja vist ka avalduse, et teatud aineid arvestataks eeldusainetena (st igatahes kontrollitakse, kas eeldusained on sooritatud, aga ma ei mäleta, kas ma pean selleks eraldi avalduse kirjutama – meil on seal suurepärane sekretär, kes alati kõike teab ja meeles peab ja meelde tuletab ja kuna ma enne mai keskpaika paberimajanduse pärast muretsema ei pea, siis hetkel ma seda ei tee).
See, kuidas piiratud aja jooksul kaks õppekava läbida, on muidugi omaette küsimus. Siiani sai lisaaja saamiseks muidugi kasutada akadeemilist puhkust, aga nüüd peab vist lihtsalt ise eriti usin olema, sest sügisest ju akadeemilise ajal aineid sooritada ei saa. Kuna minu puhul on selge, et vähemalt ühte lõputööd ma kevadel ei kaitse, on näiteks minul nüüd kolm võimalust:
- kaitsta üks töö kevadel ja teine järgmisel aastal eksternina
- võtta kohe akadeemiline (sel juhul saaksin ma sel semestril ained ära teha, sest praegu seadus veel ei kehti, sügissemestril enam aineid teha ei tohi, aga kevadsemestril lõppeks akadeemiline kohe alguses ära ja jätkuks pikendusaasta, nii et soovi korral oleks võimalik mõni aine veel teha) – see eeldab seda, et ma ei kaitse kumbagi tööd (sest kui ma ametliku eriala töö ära kaitseksin, saaks ülikool läbi ja siis ei saaks ma ju enam akadeemilisel olla, sest ülikool on lõppenud).
- mitte kaitsta kumbagi lõputööd, vaid teha kaks eraldi avaldust eksternina lõpetamise kohta (mõlema eriala kohta eraldi) ja kaitsta järgmisel kevadel (või tulevaste jõulude ajal, sõltuvalt sellest, kuidas jõuan, aga suvel eelistaksin rahulikult Prantsusmaal olla, nii et ilmselt pigem kevadel, sest tahaksin tegelikult siiski HÄID lõputöid kirjutada). Eksternina saab aineid sooritada kuni 20 punkti ulatuses, aga nende eest tuleb maksta (31-36 eurot punkti kohta), nii et mina, kes ma olen tasuta haridusega ära hellitatud, seda ilmselt ei teeks. Lõputöö kaitsmine on Tartu Ülikoolis maksust vabastatud. Selle ja eelmise plaani plussiks on see, et mul jääks ehk aega ka paari artikli kirjutamiseks – kui otsustan kandideerida doktoriõppesse, annab see lisapunkte. Kuigi iseenesest on muidugi võimalik ka üks töö kevadel ära kaitsta ja järgmisel aastal teise lõputöö kõrvale esimesel teemal artikleid vihtuda (sest edasi õppida, kui üldse, tahaks ma igatahes antropoloogiat), aga see ei tundu mulle miskipärast väga reaalse plaanina.
Iseenesest on muidugi ka märgiline vahe – kui võtan akadeemilise, siis lõpetan järgmisel kevadel uhkelt ja ametlikult. Kui kaitsen ühe töö ära ja teise jätan hiljemaks, siis on esmalt üks lõpetamine ja seejärel eksterniks hakkamine. Kui jätan mõlemad lõputööd järgmisesse aastasse, tuleb esmalt eksmatt (maainimese keeles: minu suhe ülikooliga lõpetatakse kõrgemate jõudude poolt, sest õppekava pole sajaprotsendiliselt täidetud, sest lõputöö on kaitsmata = tehniliselt mind visatakse välja) ja seejärel saan eksterniks. Vahe on ka diplomites – kui inimene läbib üheaegselt kaks erineva taseme õppekava, saab ta kaks diplomit. Kuna ma teen kahte magistrit, antaks mulle üks diplom, kus on mõlemad peal. Kui ma aga nüüd erinevad õppekavad erineval ajal päris ära lõpetan, siis saan ma ikkagi kaks diplomit. Iseasi, milleks neid paberkujul üldse vaja on, seinale kleepimise asemel on vast ikka odavam tapeeti osta. Sellised keerulised lood ühesõnaga ja bürokraatiat tuleb armastada, et sellise asjaga jamada. 😀
Muide, õppima asudes tasub alati õppekorralduseeskiri läbi lugeda, sest seal on palju olulist infot. Tundub küll elementaarne, aga reaalsuses eriti keegi peale juuratudengite seda teha ei viitsi (ja need, keda mina tean, kes on mitu eriala korraga lõpetanud, on ka enamikus just juurast) ja suvel üritas näiteks üks poiss mulle selgitada, et ma ei saa sel viisil lõpetada ka siis, kui ma olin juba kolm korda rääkinud (neist viimasel korral kõrgendatud toonil), et mul on kõik õppekorraldussekretäri ja mõlema eriala oluliste härrade-prouadega läbi arutatud, kokku lepitud ja kõik on oma jah-sõna andnud ja leiavad, et probleeme ei ole. Mina ise muidugi ka alguses õppekorralduseeskirja ei lugenud ja kuulsin sellest kahe õppekava läbimise võimalusest ühelt tuttavalt, kes samuti sama plaaniga õpib. Võtsin selle peale samuti interneti ette ja seal on suisa selline tsitaat:
133. Juhul kui üliõpilane on täitnud mitu õppekava täies mahus, antakse talle vastavad kraadid. Mitme õppekava täitmine eeldab vastava arvu lõpueksamite sooritamist ja/või sisult erinevate lõputööde kaitsmist. Ühel õppeastmel mitme õppekava samaaegse täitmise korral väljastatakse üks diplom koos kõigi antud kraadide äranäitamisega. Eri õppeastmetel mitme õppekava samaaegse täitmise korral väljastatakse vastavad diplomid koos antud kraadide äranäitamisega.
Sellest tsitaadist inspireerituna hakkasin ma siis aineid võtma ja targemate uksi kulutama, kuni kõigile oma küsimustele vastused sain. Nüüdseks olen isegi enamvähem aru saanud, kuidas see süsteem toimib, kuigi minu jaoks on eelkõige oluline see, et nad ON ühel hetkel valmis mulle paberi andma, kus oleks kirjas “Rents oli siin”, mitte see, milliseid pabereid täpselt täita tuleb, et selleni jõuda, seetõttu ma päris kõike veel täpselt ei tea. Aga kui see teema huvitab, siis küsida võib muidugi, kuigi uutes tingimustes peaksite te suht imeinimesed olema, et sellega veel hakkama saada.
P.S. Pilt on loomulikult selle puhul, et meie staarpoliitikust siiski staarvang saab ja pildi pätsasin ma siit foorumist, loodan, et autor ei pahanda tema loomingu levitamise pärast.
Pärdikute päevaraamat 