anna kannatust

miks moeteadlikke inimesi pooletoobisteks peetakse?

Ma ka ei tea, aga ma arvan, et üks neist põhjustest võib olla see, et nad nägid seda “Õhtusööki viiele”, kus Eesti moeloojad loomakaitsest rääkisid. Ma mõtlesin alguses, et tädi teeb nalja, kui ta rääkis, et ta ei saa aru loomakaitsjatest, kes nahast saapad jalas karusnaha vastu meelt avaldavad, aga ei, täitsa tõsiselt rääkis. Sest loomulikult ei suuda täiskasvanud mõtlev inimene näha mitte mingit vahet selle vahel, kas loomast tarbitakse kõik ära (parem toit inimestele, kehvem koertele, nahast saapad, tagid, sarved mõnele metalimehele kiivri külge ja lehma saba saab veel mitu aastat lapsepeksuks kasutada) või kasvatataksegi mingit tšintšiljat ainult naha pärast ja visatakse kõik muu minema. Teiseks avaldas teine (?) tädi arvamust, et jahimehed peavad nagunii iga aasta kindla arvu rebaseid maha laskma, nii et võiks ju juba kohe sellest nahast kasukad teha. Nagu kamoon. Mina ei tööta karusnahaga ja loomakaitse mind väga ei koti, kui keegi just mu koeri ära süüa ei taha, aga isegi mina tean, et ka rebasekasukaid ei tehta metsas lastud rebastest (kui ehk mingid Taga-Siberi elanikud välja arvata), vaid jahimehed ei viitsigi eriti rebaseid lasta, sest neil pole nahkadega midagi peale hakata, seda liha ei söö koergi ja põhimõtteliselt on see ainult padrunikulu. Eelmisel aastal lasti vähem rebaseid, kui ette nähtud oli. Ja sel viisil ei hakkaks keegi kasukaid või kraesid tegema, sest see oleks liiga töömahukas ja seega ka liiga kulukas, tunduvalt odavam on loomi pisikeses puuris pidada ja siis maha lüüa.

Ma saan tegelikult aru, et igast asjast ei saagi kõike teada, mina näiteks suudan isegi need asjad ära unustada, mida ma kuulnud olen, rääkimata kogu sellest pahnast, millega ma kokkugi pole puutunud, aga kui ikka midagi kindla peale ei tea, miks siis üldse kõvasti sõna võtta? See on ju peaaegu nagu… Nagu blogimine. 😀

Pilt on pärit siit, tal on veel lahedaid asju.

33 kommentaari “miks moeteadlikke inimesi pooletoobisteks peetakse?

  1. (saadet ei näinud, aga)

    Ja mitte et ma tahaks nüüd vaielda, aga ma olen üksvahe pidanud koos töötama (tegin alltöövõtu korras trükiseid) niinimetatud moeteadlike inimestega (fashionistadeks nimetavad nad ennast), ja huvitav oli just see, et nemad ei püüdnud mind (alluvat) erinevalt kõikidest teistest “normaalsetest” firmadest kuhugi raamidesse suruda. Ehk siis – mida hullem, mida ebanormaalsem, mida haigem – seda parem.

    Ole see, mis oled – seda ma tundsin nendega suheldes. Ja see oli lahe.

    Suhtumine = super
    Karusnahad = no ei tea…

    Kui palju sureb loomi ja reostatakse loodust kõigi nende “normaalsete” poolt, kes seda plastmassträni iga päev ostavad ja riigilt veel abi ka nõuavad, et saaks veel osta?

    Kas olete näinud videosid, kus kanasid, sigu, lehmi tapetakse? Need karusnahad kahvatuvad selle kõrval mida “toredad” inimesed sisse ajavad iga päev!

    Igatahes mulle “moeloojad” sümpatiseerivad rohkem, kui kogu see “normaalsete” kamp, kellest igaüks kulutab iga päev 1 liitri bensiini selleks, et osta poest 1 liiter piima.

    P.S. enamus neist fashion-naistest käis jala. Ausalt.

    1. Oh, see oli mul niisama selline provokas pealkiri. Tglt on üks mu parimatest sõbrannadest ka moeinimene ja tean täitsa mitut veel, kes on täiega änksad. Usun, et need seal saates on ka normaalsed inimesed, igaüks teab ju tglt, kuidas neid saateid kokku lõigatakse. Lihtsalt sellise läbimõtlemata sõnumi vastu tahtsin vaielda.

      1. Ma ei tahtnudki vaielda prl Reenaga:) Lihtsalt teemat laiendada. Nagu ütlesin – ma pole näinud saadet, millest rääkisid, ma olen lihtsalt näinud neid fashion-naisi enda ülemustena ja – äärmiselt sümpaatsed (närvilised, nõudlikud, keskendunud). Aga mitte kunagi – “ole normaalne, käi riides nagu meie, ärka hommikul kell see-ja-see” (nagu tavalistes firmades).

        Näiteks kui üks neist tsikkidest tuli mulle mingeid pilte tooma USB pulgaga (püüdsin varjata kogu aeg oma kodu-töökohta odavas üürikas), mida FTPsse ei saanud panna, siis ootasin räiget põlgust (kuna ma elasin suvalises puumajas) aga teda see üldse ei huvitanud. Ütles “võta sealt need ja sealt need ja siis veel see” ja mitte kordagi ei olnud tüdruku näos sellist suhtumist, et “issand, kuhu ma sattunud olen!”

        See suhtumine on just “normaalsete” näos. Kui saad aru, mida ma mõtlen.

  2. Ma kah saatest midagi ei tea, aga mina isiklikult ei näe midagi halba selles, kui looma kasvatatakse naha pärast ja visatakse minema (metsa alla rebastele?) see, mis kasutada ei kõlba. Kui tšintšiljalihast oleks mõtet konservi teha, küllap seda siis ka tehtaks… Ja noh, ma olen üsna kindel, et karusnahafarmis pole loomal pooltki nii õudne elada kui kuskil suures laudas vedeleda ja lasta ennast lehtriga toita (massi! kiiremini!).

    Mina jälle ei taipa ära, kuidas on parem see, kui loomadele antakse vaat’ et inimõigused, aga selle nimel, et mitte kanda nahka (olgu siis karus- või kiilasnahka), topitakse selga endale naftast tehtud kangad. Ja noh, kuidas siis ikkagi nii, et karvast looma ei tohi naha nimel ära tappa, aga vähemilusat looma liha nimel võib… 😉 Enamasti on ikka nii, et kes on tulihingeline aktivist, see leiab, et loomade elud on ikka sama kaaluga ning vahet pole, kui palju kasu tema laibast tõuseb – loomade ekspluateerimine on alati VALE. Ja kui selliseid tõdesid hõikab nahktagi ja Alpi-saabastega isik, jätab see tõepoolest üritusest äärmiselt kaheldava mulje.

    Kogu see looduskaitse teema on nii kahe otsaga – miskipärast väga paljud säästlikuna reklaamitud asjad kipuvad oma tootmise käigus keskkonda jubedamalt palju reostama kui need “mittesäästlikud” variandid. Kuna ma pole teemat liiga palju uurinud, siis ma väga kõva häälega sõna ei võta, aga ma olen paraku üsna vähe kohanud loomakaitsjaid, kes oskavad päriselt argumenteerida.

    Lõppu trollimise mõttes ka üks nummidust üleajav link merikiisudest, sest et ainult neid loomi tasub ju kaitsta, kes numpsikud on 😉

    http://features.peta.org/PETASeaKittens/

    1. Tegelikult jagunevad loomakaitsjad vist laias laastus kolmeks – need, kes kaitsevad tulihingeliselt kõike elusat, sest see kõik on nii nummi. Nad võivad selle käigus ka näiteks rebased puuridest välja lasta, mis siis, et nad surma saavad.
      Teine osa on see, kes lähtub tegelikult looduskaitsest, st sellest, mis Maale kasulikum on – selliste jaoks on tähtis, et tootmine/tarbimine võimalikult loodussäästlikult käiks. Kui nad ka hakkavad taimetoitlasteks, siis mitte selle pärast, et loomad on nunnud, vaid selle pärast, et nad teavad, et loomakasvatuseks kulub mitu korda rohkem ressursse kui taimekasvatuseks. Kui neil on aga võimalik saada näpud taha jahimehe lastud põdralihale, siis sellest nad tavaliselt ära ei ütle. Sama loogika järgi mõistavad nad hukka tšintšiljakasuka, mida kannab Jennifer Lopez Mehhikos, aga ei leia, et peaks sõimama eskimosid, kui need endale kasukaid teevad. Samuti eelistavad nad ilmselt vastupidavat nahktagi nafta abil tehtud jopele, millega ainult ühe aasta käia saab. Samas on enamus karusnahka täiesti mõttetu toodang – vähemalt kui uskuda numbreid, mida artiklitesse paisatakse (ega ma tglt ei tea, millised uuringud on loomakaitsjate tehtud ja millised mitte), siis tänapäeval kantakse päris kasukaid nii vähe, et ca pool kasutatavast karvast läheb kuskile jopekraele vms. Sellisel kujul võiks ta ju üldse olemata olla, rääkimata sellest, et kui su jope kuskilt Koreast tuleb, on tõenäoline, et see karv pärineb koeralt, mitte rebaselt. Kui keegi tõesti ostab korraliku kasuka ja käib sellega kümme aastat, on muidugi teine teema, aga üldiselt protestitakse ju selliste poodide ees, kus müüakse nagunii “sellel hooajal moes” kaupa.
      Kolmandad on stiilis Epp Petrone, ehk siis need, kes eelkõige jõuavad looduse kaitsmiseni selle kaudu, mis nende lastele kasulikum on (kuigi nüüd räägib ta vist üldisest looduskaitsest ja näiteks järgnev näide seega tema kohta ei käi) ja võivad vabalt osta näiteks Itaalia mahemakarone, sest lapsele söötmiseks on need paremad, mis selleks, et nende Itaaliast kohaletoimetamine nii palju ressursse raiskab, et loodussäästlikuse seisukohast kasu ära nullib.

      1. Jah, tupsu, ma ju tean 😉 PETA linki ei osanud ma enam rasvasemasse sarkasmifonti panna, nii et anna andeks, kui tõsimeelsena tundus 😀

        Minu point oli selles, et loomakaitse ja common sense käivad harva käsikäes. Neid Sinu II kategooria kaitsjaid on paraku ülivähe teiste hordidega võrreldes.

        1. Linki ma ei vaadanudki tglt, aga mina kohtan viimasel ajal just mõistlikke inimesi. Näiteks selliseid, kes ei hakka taimetoitlasteks (mis Eestis elades oleks talvel üsna karm ja eeldaks teatavat pühendumist ja toitumisalase info metsikut uurimist), aga piiravad lihasöömist nii, et söövad näiteks korra nädalas liha, korra kana ja korra kala, varasema asemel, kus iga päev liha söödi ja mõnel päeval see kana vastu välja vahetati. PETA-inimestega pole õnneks ise kokku puutunud, viimane mälestus on Pink, kes leidis, et elevanti piinatakse, kui teda dresseeritakse.

        2. *shrug*

          This is just called ‘common sense’, mitte otseselt loomakaitse 🙂 Ilmselt oleme veits mööda kõnelnud teineteisest.

          Ma ei tea, ma olen siis kah selle loogika järgi pooleldi taimetoitlane – ma ei mäleta, millal ma viimati sõin siga või looma rohkem kui korra-kaks nädalas. Šnitsel on rohkem selline kord-kaks kuu peale kõhutäide… Kui üks viil vorsti läheb ka täieõigusliku lihasöömise alla, siis tuleb vast kolmas kord nädalas ka ära, sest vahel ma teen võikugrillis omale sooja võileiba 🙂

        3. Nojah, mina ka mitte, aga ma lihtsalt ei igatse rohkem liha järele. Ma mõtlen ikka inimesi, kes on oma seniseid harjumusi teadlikult muutnud (just loodussäästlikkuse nimel), kuigi muidu ajasid Eesti meestele omaselt iga päev liha näost sisse. Aga looduskaitse ja loomakaitse ei pruugi muidugi omavahel ka üldse seotud olla ja see, kui common sense nendega (ükskõik kummaga siis) otsapidi seotud on, on ainult hea. Ehk siis vana hea talupojamõistus on see kõige tarvilikum vara, mis mõnelegi ära kuluks.

      2. Mulle meeldib veel võimalust mööda seda infot taga ajada, ega mingit mõttetut julmust mängus ei ole. Seda tüüpi asju, et karusnahk on hea asi ja hoiab sooja, st selle tarbeks looma mahalöömine võib keskkonnale teisest otsast olla sääst – aga tahaks kindel olla, et loom oli enne ikka korralikult surnuks tapetud, kui tal nahk maha võeti. a seda infot on nii palju ja vastukäivat, et kindluse mõttes ostan lihtsalt kaltsukast, nagunii ongi nii kõige keskkonnasäästlikum. Riideid tundub juba nii palju tehtud olevat, huvitav, kui kaua saaks maailm hakkama nii, et tööstus üldse uusi riideid ei teeks?

  3. Mõtlesime kodus kunagi ammu samal teemal – see oli siis, kui rimisse toodi akvaarjum elavate kaladega…et kuis oleks, kui astuks ligi ja ütleks: “Palun tapke mulle too seal nurgas..eiei, see suurem seal..”
    Kahe otsaga on see värk tõesti.

  4. Seda akvaariumi trikki saad igal suvel teha forellitiikides. Laenad ridva, püüad omale kala, annad selle kohalikule töötajale (kui endal julgust pole) ja see lööb kala nuiaga vagaseks ning poole tunni pärast istud juba kalataldriku ees.

    1. Rentsil olu üks kalakasvatjast sõber (õel grimass ta poole, kui ta seda loeb: maksmata sul jäigi :D), kellel oli kähku vaja tõlkeid kalatapmismetoodikatealastest artiklitest ja mul oli kähku vaja süüa (mis jäi siis osalt ära, aga tglt oli päris huvitav neid tõlkida ikka). Selgus, et eriti hea oli mingi Jaapani traditsiooniline nui, millega sai hästi stressivabalt kalu koksata – kalade jaoks stressivabalt. 😀 Strassivaba veest väljasikutamine oli veel omaette teema. Tglt oli liha kvaliteedis asja uba muidugi, mitte selles, et kalad, kullakesed, ai-aid ei tunneks. 🙂

  5. kahjuks ei suuda hetkel meenutada, hiljuti oli ( vist AK?) hea essee sarnasel teemal. Kuidas me anname järjest õigusi ( lastele, lemmikloomadele, lihtsalt loomadele jne) ilma kohustuste ja vastutuseta. Mis peaks ju loogiliselt võttes olema tasakaalus. Aga mida aeg edasi, seda enam pole. Loomal ja lapsel on kuhjaga õigusi, aga nad ei pea vastu andma midagi…

    1. Mis mõttes loomad ei pea midagi vastu andma? Kas see, et liha või kasuka pärast kasvatatav loom annab meile oma ELU ei olegi mitte millegi vastuandmine? Ja kui rääkida koertest, kelle õigused inimeste igapäevaelu kõige rohkem puudutavad, siis saavad nad nii mõndagi vastu anda – enamus ketis olevatest koertest on seal valvamiseks (st omanik hoiab kokku turvafirma arvelt, koer pakub talle valveteenust), lisaks saab koeraga käia jahil (tõsi küll, seaduslikult ainult jahikoera tõugu tõutunnistusega koeraga, kes on läbinud jahikatsed), teda saab õpetada kasvõi külmikust õlut tooma, lapse kelku vedama jne. See, kui enamus inimesi on liiga laisad, et seda teha, ei tähenda, et koer ei oleks võimeline midagi vastu andma.

      1. Sinu näidete puhul on kõik korras ja tasakaalus (niivõrd-kuivõrd). Jutt käib tulihingelistest loomade õiguste eest võitlejatest, kes nõuavad kuldkalale õigust elada ookeanis või kanal vabalt ringi lipata ilma kohustuseta meile mune toota.
        Ja lapsel on õigus mängida, kuid ei tohi olla mingit kohustust oma asjad pärast ära koristada.

        1. Seda muidugi, pooletoobiseid on igal pool. On olemas ka “loomakaitsjad”, kes tahavad koerte treenimise ära keelata, sest see on “koerale ebaloomuliku surve avaldamine”. Lihtsalt saates räägiti üldistavalt kõigist loomakaitsjatest, mis ei ole minu meelest kõige õigem lähenemine.

          Aga tänapäeva lastekaitse tundub üldse olevat selline, et pea kõik vanemad üritavad vist seda lihtsalt ignoreerida ja loodavad, et nende laps ei ole järjekordne Pavlik Morozov, kes läheb kaebama, et ema pani mu koduaresti, pange ta nüüd vangi. St pea iga karistusmeetod on ju illegaalne, isegi lapse nurka seisma panekut võib käsitleda alandamisena (osaliselt see seda kindlasti ongi) ja kui laps peaks nurgast ära tulema, pole enam midagi teha – jõuga teda ju sinna panna ei tohi.

        2. Sa unustad moodsa aja võlud ja moodsa tehnoloogia võimalused. Laste karistamise arsenal on täämba palju avaram kui oli muiste, seega ei pea mingeid areste ja näljakuure üldse kasutamagi.
          Lihtsalt – kui laps ei tee, mida vaja, või teeb pahandust, siis lähevad i-padid, i-podid, psp-d ja muu stuff lukustatavasse kappi hoiule, modem läheb emme või issi taskusse ja enne tagasi ei tule, kui hinded ja tuba on korda tehtud. Sest need vidinad ei ole elutähtsad – aga on lapsele kõvad motivaatorid. JOKK.
          Püha rist, elu on täämba ikka palju lihtsam. Kui mullu.

        3. Aga internet on ju inimõigus ja lapsele imise õiguste keelamine läheb ka nagunii mingite konventsioonide alla !!
          (või vähemalt oled sa fašist ja kindlasti veel midagi kellegi arust :P)

    2. Lugesin minagi toda juttu, kuid see on ju üsna jama, sest lastel on teatavasti täita igapäevane koolikohustus, küllap tehakse ka erinevaid koduseid töid vastavalt eale ja võimalustele, sagedasti töötatakse suvevaheajal. Vähemalt mina ei saa küll öelda, et minu omad oleksid olnud kohustustest ja vastutusest priid. (Kasski püüdis suvel õues tublisti hiiri kinni). Ja nii lapsed kui lemmikloomad pakuvad ju vastu (vähemalt) rohkelt häid emotsioone ja kohustused, mis nendega kaasnevad tulevad omanikule kokkuvõtteks siiski ehk pigem kasuks kui kahju teevad, sest kohustuste prii elu ei pruugi olla parim elu. Pealegi ollakse ju vabad valima.

  6. Moe-inimesed fetišeerivad ära ühe iseenesest lihtsa asja – väljanägemise. Väljanägemine tegelikult ongi tähtis, kuna seksi-partneri & kaas-lastevanema valik käib suuresti just selle järgi. Aga fashionistad lähevad sellest mitu ringi kaugemale. Ükski mees ei vali oma laste ema selle pealt, mis brändi käekotti too kannab või millise harjakesega endale meiki teeb. Vaadatakse ikka sünnitusteede ja piimanäärmete kvaliteeti(puusa- ja rinnajoont) ja vanust ja muid lihtsaid asju. Nii et fashionistade tegevus on vähemalt imelik ja vabalt ka et põlgust väärt.

    Mingit eluvaldkonda fetišeerivaid tüüpe on muidugi maailm täis. Kuidagi tuleb maailm ju põnevaks teha, ja kokkuvõttes saab sellest kultuur. Aga moe-inimesed topivad end meedia kaudu meile palju rohkem näkku kui, näiteks, aiandus-peded või lemmiklooma-fännid või lauamängu-hullud.

    Nii et oma pooletoobise imago on fashionistad endale ise agara enesereklaamiga külge võtnud.

  7. Mis maailmas teie küll elate, kus kasukaloomade liha minema visatakse?:O Ühelgi prktiliselt mõtleval farmeril ei ole selline mõte küll mitte kunagi peast läbi jooksnud ka mitte. Peale kasuka eemaldamist läheb lihakeha jahuks ja tulevased põlved kasukaid söövad selle ilusti ära, et karv läigiks. Igal suuremal karusnahafarmil on kohe kõrval tehas, mis toodab nendestsamadest kasukat kasvatanud kehadest karusloomade sööta. Mitte midagi ei lähe raisku, ringlus on täielik.

    1. Seda ma ei teadnudki. Seda teadsin küll, et isased tibud lastakse läbi masina ja söödetakse teistele tibudele sisse, aga vat sellest pole kuulnudki ja olin järelikult loomakaitsjate lobitööd uskuma jäänud, sest mitmest kohast on läbi käinud jutt, et nende liha läheb lihtsalt raisku.

      1. Jutte ei ole mõtet kuulata:) Väiksemad farmid, millel endal söödatehast kõrval ei ole, saadavad oma lihakehad suurematesse tehastesse ja saavad sööda vastu, natuke peale makstes.

        Eesti vastavate asutustega väga kursis ei ole, aga Soome rebasefarmide hingeelu tunnen väga lähedalt peale seda, kui lähisugulane seal hukkajana elamisraha käis teenimas. Hukkajad-nülgijad on liikuv hooajatööjõud ja käivad mitmes riigis selle töö peal, Rootsis ja Norras pidi igal juhul täpselt samamoodi asi käima. Mina usun praktikuid igal juhul, mitte lobiste;)

      2. Hõmm, isastest tibudest saab liha. Keegi ei raiska elujõulisi tibusid, kui neid annab mõne kuuga igati müügikõlbulikuks lihaks kasvatada. Lihtsam ja odavam on sisse osta täissegusööta kui hakata ise nikerdama. Lihaks kasvatatud lindude müügist saadav tulu on suurem kui pisikeste tibude kohapealne ümbertöötlemine linnutoiduks, kusjuures ma pole kindel, kas viimane Eestis üldse lubatud on. Olen linnufarmis töötanud ja vähemasti selles konkreetses läksid noored isaslinnud lihalindudeks, ise surnud tibud saadeti Väike-Maarjasse kui loomsed jäätmed. Pakun, et tegemist on pigem järjekordse legendiga, vähemasti Eesti tingimustes küll. Teine selline legend siin on, kuidas lautades loomadele lehtriga sunniviisiliselt sööta sisse kallatakse. Esiteks on meil loomade sunniviisiline söötmine nagunii keelatud, teiseks ei jätkuks selleks tööjõudu, et kõik loomad paar korda päevas lehtriga läbi käia.
        Sunniviisilist söötmist on tehtud hanedele ja partidele rasvase maksa saamiseks (Prantsusmaal traditsiooniline delikatess), aga see on alati olnud pigem nišitoode, mitte suurfarmide teema.

        1. See tibude teistele sissesöötmine on mingite suurfarmide teema, nägin kunagi Exploreri pealt saadet (polnud üldse halvustav saade, lihtsalt räägiti, kuidas asjad käivad, niimoodi neutraalselt). Aga seal olid nad tõesti nii spetsialiseerunud, et lihaga põhimõtteliselt ei tegelenudki.

        2. Sellise väga suure suurtootmise häda ongi vist ülearu suur spetsialiseerumine – eeldaks nagu, et suurelt majandades on igas mõttes odavam (st igasugust ressurssi läheb vähem), aga suure spetsialiseerumisega muutub osa majandamist kuidagi irratsionaalseks.

        3. Ma tahtsin veel seda ka mainida, et Euroopa ja Ameerika on mitmes mõttes kaks täiesti erinevat maailma ja seetõttu ei anna seal ja siin toimuvat omavahel sageli võrrelda. Kusjuures tihti saadakse infot just Ameerika saitidelt ja tehakse sirgjooneline järeldus, et Euroopas toimuvad asjad samamoodi. Parim näide ongi ilmselt see teema, et lihaloomad on kasvuhormooni ja antibiootikume täis pumbatud. Ameerikas on nende kasutamine farmiloomadel suhteliselt vabalt lubatud, EL-is mitte (v.a. otseselt ravieesmärgil ja ka siis on pärast ravi lõppu igale ravimile vastav keeluaeg, mille jooksul ei tohi looma müügiks realiseerida) ja seda kontrollitakse.

    1. Mhm, ma just ka selle diskussiooni kõrvale lugesin seda, aga ei hakanud linkima… hull keskkonnasääst küll, kui üks burks maksab mitu miljonit ja võtab aasta kasvatamiseks 😛

    2. no teisest küljest on igast uuendused alguses kallimad kui hiljem, esiteks sellepärast, et hiljem on see uurimistöö juba tehtud, teiseks tuleb mastaabisääst mängu.

  8. Eestis kütitakse rebaseid, kopraid jt karusnahaks küll. Mitte nüüd massiivselt, popimad on ikka lihaks minevad sigudikud, põdrad ja kitsed (viimaseid hetkel siiski säästetakse, eelmine talv laastas niigi) ning nahaks susid ja ilvesed.
    Samas on marutauditõrje tõttu levima hakanud kärntõbi seda jahivaldkonda tõsiselt pärssinud. Enamik nahkadest on kasutuskõlbmatud.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.