anna kannatust

JÄLLE ma vigisen meie kohtusüsteemi pärast

Alles hiljuti oli jutuks, et liikluses ei tasu keskmist sõrme näidata, sest sellele võib järgneda igati õigustatud karistus ja pole ka hullu, kui selle käigus sõrmenäitaja kogemata surnuks pekstakse. Tegijal ju ikka juhtub. Täna sain teada, et ebasoovitatavate asjade nimekirjas on ka signaalilaskmine – tänases Postimehes on artikkel selle kohta, kuidas autojuht lasi signaali ohtliku manöövri sooritanud mehele, kes selle peale autost välja astus ja ta lõualuu murdis. Kohtulahendi kohaselt peksis ta meest rusikaga näkku, kuni viimase koos lapsega tagaistmel istuv naine karjuma hakkas ja autost välja tahtis tulla (ei tea, kaua selleks kulus? kõlab nagu oleks tegu ühe kannatliku naisega). Eesti kohus muidugi armu ei andnud, vaid karistas vägivallatsejat talle omase rangusega, määrates karistuseks tervelt aasta ja kaks kuud tingimisi vangistust (pooleteiseaastase katseajaga).

Nojah, varem oli Iljat ju ainult väärtegude eest karistatud, mis siis, et korduvalt. No okei, ühe korra kriminaalkorras ka, aga no seda ainult joobes juhtimise eest, kes meist siis ikka vahel napsusena väikest sõitu ei teeks, ja tookord võeti talt kolmeks kuuks load ära, nii et arusaadav, et nüüd on sõites väike närv sees ja ärritab, kui keegi signaali taguma hakkab. Proovigem nüüd siiski veidi mõistvamad olla. Pealegi on meile ainult kasulik, kui teda vangi ei saadeta – 1997. aastal, kui Eestis hakati rakendama poliitikat vangide arvu vähendamiseks, on Peeter Kiviloo Ekspressis selgitanud, et vanglas istunutest sooritavad pea pooled uue kuriteo, tingimisi karistatutest aga ainult 10-25%. Ma ei tea, kuidas tollal statistika oli, aga 2010. aastal rikkusid 20 protsenti tingimisi karistatutest kas järelvalve tingimusi või panid juba järelvalveperioodi jooksul toime uue kuriteo. Okei, kui me arvestame ainult uusi kuritegusid, siis seda tegid ca pooled, aga kui tõesti tingimisi karistatutest selle aasta või kahe jooksul kümme protsenti JUBA uue kuriteo sooritab, siis kui suur on tõenäosus, et pärast selle perioodi lõppu nad kõik mööda nööri käivad? Või kas ka kuune šokivangistus mõjuks tõesti nii rängalt, et pärast seda pooled paadunud retsidivistideks muutunud oleksid? Kaldun pigem arvama, et Kiviloo (ja Eesti õigussüsteemi) seisukohta mõjutab pigem see pisike lauseke Ekspressi artikli lõpus, kus märgitakse, et pealegi on vangide vanglas pidamine väga kulukas. Ja õige muidugi ka, parem on nad välja lasta, leiavad ise endale ninaesise. Iseasi, kas see isikuvastaste kuritegude puhul kõige turvalisem lahendus on.

Ühesõnaga asjade lihtsustamiseks võiks hakata lastele koolis õpetama, kuidas oma nina maas hoida ja seda mitte ümbritsevasse toppida – see poleks iseenesest üldse raske, tuleks lihtsalt ära lõpetada see soga kodanikuühiskonnast jms, mida näiteks meie naiivne kaugelt tulnud president rääkida armastab.

8 kommentaari “JÄLLE ma vigisen meie kohtusüsteemi pärast

  1. Sellised karistused saadavad kahjuks väga konkreetse signaali nii vägivallatsejatele kui kannatajatele. Ühelt poolt kinnistatakse arvamust, et tee mis tahad, maksimumina saad ikka tingimisi ja kui kehvasti läheb siis pannakse nimi ja pilt ajalehte. Samas kannatajates tekitab see ahastust – kas niimoodi siis riik hindabki oma kodaniku vastu suunatud tegusid.

    Küsimus on prioriteetides. Kas me tahame ühiskonda kus vägivallatsejad peaksid mõtlema enne kui tegutsevad (mõtlema ajendaks neid potensiaalne karm karistus) või me tahame ühiskonda kus need, kes vägivallaga asju ei lahenda peavad endid pidevalt kontrollima, et jumala eest ei saadaks mingeid signaale mis võiksid lõppeda rünnakuga.

  2. Heal juhul see tüüp nüüd 1,5 aastat mõtleb (? tglt kahtlane, vbl heal juhul tunnetab seljaajuga?) sellele, et poest suitsu pätsata ei tasu, sest siis pannakse päriselt vangi. Kui muidugi vahele jääb, kuid otsustades tüübi impulsiivse ning mõtlemisvõimetu lõuga andmise järgi, küll ta jääb. 😉 Samas, kui ta kohe kuuks ajaks kinni panna, siis ta lahkub juba kuu aja pärast rõõmsalt järgmist ohvrit tümitama elik uut väärtegu sooritama ja tal ei ole isegi idioodile tiba hirmutavana tunduvat kirvest pea kohal.

    See on vist tingimisi karistuste point, aga mul pole aimugi, kas see tglt ka niiviisi mõjub.

    1. Poisid, poisid! Kas te pole kuulnud väljendit “isekas geen” ja kas inimene ei peaks olema looduse kroon ja sellest jamast üle?

      Muidu aga tahaks käised üles käärida ja mõnel kõrgemal kohal asuval inimesel midagi rulli lüüa

  3. No meil oli sarnane juht Tartus Võru tänaval: öisel ajal peatus takso keset sõidurada. Kui me olime juba kannatlikult ära oodanud, millal inimene taksosse istus ja takso IKKA veel blokeeris sõidurada ja sõitma ei hakanud, kasutas elukaaslane signaalinuppu sihtotstarbeliselt ja alustas möödasõitu seisvast taksost. Taksojuht aga kargas autost välja, vehkis rusikatega ja karjus – poleks me sõitma hakanud, oleks ilmselt elukaaslane samuti molli saanud.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.