anna kannatust

stressivabamatel teemadel – itaalia keel

Kuigi mul järjest kolm itaalia keele tundi ära jääb (alguses oli vabariigi aastapäev ja sel neljapäeval jääb ka ära), üritan ikkagi järje peale saada. Algajate asi, kõige raskem on hääldussüsteemile pihta saada – st pähe võin ma õppida küll, millal ch on nagu ch (peaaegu alati) ja millal nagu k (e ja i ees), aga loomulikult see ikka veel ei tule, nii et tuleb internetist videosid kuulata ja järgi korrata, kuigi naerma ajab. Ikka täiega.  No I dare you, kuulake esmalt seda Eddie Izzardi videojuppi ja seejärel ülemise video algust ja öelge, et te ei hakanud naerma. Aga ehk on asi jälle minu huumorimeeles.

Jõudsin vahepeal otsusele, et proovin kevadeks kõik ained tehtud saada (st registreeritud ainetega pole ilmselt probleemi, aga üks pikem praktika tahaks ka tegemist), aga lõputööde kaitsmised jätan järgmisesse aastasse. Kohe hea rahulik on nüüd, kui tean, et võin nüüd muretsemata teistele asjadele pühenduda ja ei pea kogu aeg meeletu tambiga rabelema. Saaks ehk suve Prantsusmaal veeta jne. Nagunii tuleb jälle traditsioonilised 60 EAP-d ära, aga sellise tempoga olen ma juba harjunud, kuigi vahel mõtlen, et ehk rahulikumalt võttes kinnistuks mõned asjad paremini. Aga seda ei saa muidugi kindlalt väita, äkki lihtsalt lebotaksin rohkem ja muud vahet polekski.

Muide, valetasin eelmise teema kommentaarides, ei saa ma siiani suurepäraselt üheski keeles subjunktiivist aru. Näiteks ma siiani ei tunneta prantsuse keeles, kas lähtuda tuleks pigem reeglitest (näiteks reeglid ütlevad, et bien que‘le järgneb alati subjunktiiv) või pigem semantikast – et kui see sama bien que näiteks mitte mingit kahtlust ega ebakindlust ei väljenda, pole ka põhjust subjunktiivi kasutada. Tulemuseks siis see, et ma väldin selliseid kahtlaseid konstruktsioone üldse. Lihtlause on ka lause jne. 😀

Aga pildil on üks paljudest põhjustest itaalia keele õppimiseks, Elisabetta Gregoraci, kelle kohta võib tõesti öelda, et tema puhul käib armastus ainult südame järgi ja vanus või välimus ei mängi mingit rolli. Nimelt on ta suurest vanusevahest hoolimata juba mitu aastat abielus Flavio Briatorega (kes on Vormel 1 mänedžer) ja on nüüdseks suisa õnnelik emme. Pilti õnnelikust paarist vaata siit, kui julged.

Kusjuures targemad (näiteks Oudekki?) võiks seda kommenteerida – mulle on jäänud mulje, et Itaalia on selline range katolik maa ja igasugune ringihooramine mõistetakse üsna teravalt hukka. Samas, kui ma Eestis itaallastega vestlen, siis jääb jällegi mulje, et tüdrukud peavad selliseid modelle pigem prostituutideks (st need tüdrukud, kes siia vahetusüliõpilastena on jõudnud, on olnud ka üsna vaba riietusega ja pole olnud üles löödud ja eriti meigitud jne), aga osade noormeeste jutust jääb jällegi mulje, et sellised tüdrukud ongi ju kõvad tegijad, on endale hea äraelamise taganud jne. Ja teise külje pealt, et sellised mehed on ka väga kõvad tegijad, et normaalne ongi, et 40aastane mees endale noore naise ostab. St ma saan aru, et see on väga individuaalne teema (hispaania keele tunnis arvas üks ilus itaallane, et esimesel kohtingul peaks mees maksma, aga üldiselt on tänapäeval normaalne, kui alati mees ei maksa, sest naine peab end võrdväärse partnerina näitama, mis minu meelest läheb küllaltki hästi kokku keskmise noore eestlase seisukohaga), aga millised selles osas nö üldised seisukohad olla võiksid?

16 kommentaari “stressivabamatel teemadel – itaalia keel

  1. Alustuseks on sihuke asi ka muidugi abiks, kui mingi baasmaterjal juba peas olemas on, hakkab aju juba alateadlikult siit abi otsima, kui edaspidi mõtleb, kuidas üht või teist sõna hääldada:

  2. oot mis mõttes hääldub “c” k-na ainult erandjuhtudel – pmst on see itaallastel c-tähe põhihääldusvõimalus – kaashäälikute ees nagunii pluss kõigi täishäälikute ees, mis ei ole e või i. ja isegi e või i ees saab ta k-na häälduda, kui turvamiseks h-täht vahele kirjutatakse. e ja i on need ainsad erandhäälikud, kus ees ta üldse afrikaadina hääldub. täpselt samad e ja i muide, mille ees prantsuse c-täht hääldub s-häälikuna. Pmst on kõigis romaani keeltes sama loogika – üldjuhul hääldub c-täht nagunii nagu k, ainult e ja i ees on tal selleks mingeid abitähti tarvis.

      1. Oot, misasja? Mida tähendab “ch” hääldub “ch-na? Kas sa palun tooksid mingi näite? Muidu, “ch”-d ei ole mõtet itaalia keeles omaette ühendina vaadata, ta on üldiselt ikka osa kolmikust. Ja nagu notsu ütles, ühendites märgib “h”, et “siin hääldub c-i ha c-e “ki” ja “ke”, ehk siis tuleb chi ja che kirjutada.

        Subjunktiiv (ehk siis congiuntivo) on Itaalia keeles märgatavalt reeglipärasem kui prantsuse keeles, kui karmilt reegliga peale lendad on kindlasti õigus (ja jätad haritud mulje 🙂 sest siin nii mõnedki emakeelena rääkijad kah libastuvad).

  3. Mulle õpetati, et “ch” hääldub alati k, et see h ongi seal ees selleks, et saaks k öelda (sest muidu ce ja ci läheb susisema). Ma pole nii ammu it keelega tegelenud, hetkel ei suuda ühtki sõna välja mõelda, kus ch poleks k. Too näide, palun.

    1. Nüüd ei oska ma ühtki näidet tuua, sest mul on vihikus kirjas lause “ch on ch, välja arvatud e ja i ees (näiteks che ja chiesa), kus see hääldub nagu k”. Aga mulle ei tule tglt automaatselt pähe ühtki sõna, kus ch’le mõni muu täht järgneks, peale chattare ja seal on see ju küll ch – kuigi see võib muidugi seal vabalt inglise keelest tulnud olla.

      1. chattare on puhas anglitsism. See ei ole itaalia keel (usu mind, non è italiano on kõva argument). Jah, need sõnad, mis on tegelikult inglisekeelsed sõnad, aga on itaalia grammatikasse väänatud, häälduvad kõik ühendid inglise keele põhiselt. Sama kehtib ka prantsuse laenude puhul – ja kõigi teiste puhul ka, neid on lihtsalt vähem.

        1. Huvitav küll, kas ma sain täitsa valesti aru või lihtsustati jälle midagi. Sest meile öeldi näiteks, et omadussõnad on pärast nimisõna. Mina tean, et hispaania ja prantsuse keeles see ei ole sugugi nii, nii et küsisin, kas alati. Vastati, et jah, alati, kui mõni väga poeetiline väljend ehk välja arvata. Täna avastasin, et see ei ole sugugi nii, ikka on põhimõtteliselt sama teema, mis prantsuse keeles, “suur” ja “väike” jne on ikka nimisõna ees. Aga eeldatakse ilmselt, et meie aju ei suuda liiga palju informatsiooni vastu võtta.

        2. Kindlasti lihtsustamine. Käivad need omadussõnad nii ees kui taga, kuigi ees tõepoolest harvem, teatud sissekulunud väljendites või harjunud sõnadega. Nagu prantsuse keeleski, kuigi ma ei anna pead, kas nüüd just täpselt samadse sõnade puhul.

        3. Tuli ajalehte lugedes veel yks sòna meelde, prantsuse laenuna seekord, kus c-h hààldub mòne teise keele reegli kohaselt: mechato 🙂 Ja sellest tulenevalt mòtlen, et tegemist on hoopis liigse tàpsusega, seletaks nii, et
          – itaalia keeles on chi ja che (juba eelpoolmàrgitud pòhjusel)
          – kui on ch + muu vokaal, siis vòib eeldada, et tegemist on laensònaga ja tuleb nuputada kuidas selle laenu originaalkeeles asi hààldub. Chattare ja mechato puhul hààldub “cha” ilmselt erinevalt 🙂

          Selle viimase seletuse koha peal vòib kyll vihikusse tekkida lause, et “ch on ch, välja arvatud e ja i ees”, kuigi, itaalia keele seisukohalt on see pahupidiloogika.

  4. Aga mis puutub nendesse tüdrukutesse, siis ma ei usu, et siin oleks katoliiklusega suurt pistmist… Katoliiklased ehk mõistavad hukka seda, et “mis sa lähed seda väljale kuulutama”, mitte seda, et tehakse 😀

    Küsimus ei ole ka vabades seksuaalsuhetes (no tegelikult ollakse küllalt vabad ka), küsimus jookseb pigem just selles, et kes peab normaalseks, et naine on iluasi ja aksessuaar ja kes ei pea. Ning see piir läheb täpselt berlusconistliku hegemoonia pealt, et kes vaatab ainult canale 5 (poveretti), see arvab, et sihukesed tüdrukud on tegijad ja kellel on natukene laiem info- ja kultuuriallikad, see ei arva ning isegi põlastab. Kirjutasin kunagi siin, võta kodulugemisharjutuseks: http://immigrata.wordpress.com/2010/09/17/la-rabbia/

    See, kes kohtingul maksab, see on kuidagi muidugi teine asi. Noh, kui kambakesi ollakse või seltsimeestega või sõpradega, siis peamiselt makstakse pooleks (või teeb see välja, kellel parasjagu rohkem raha on 🙂 ). Kohtingul või pisut kaugemate tuttavatega, pigem maksavad mehed, aga see on vist mingi selline “meil on selline traditsioon juba aastasadu olnud, pole tarvis katki teha, mis vahet seal on”. Sinna kuulub see lugu ka, kuidas mulle kolmeaastane poiss tegi ukse lahti (kui ma käed-kotte-täis juustupoe ukse poole suundusin) ja ütles “palun, preili”. Muidugi sa naeratad talle ja ütled aitäh ja niimoodi see positiiivne tingimine tekibki 😀 Kombestik on kombestik, ja paljud leiavad, et pole vaja võidelda märkide ja sõnadega vaid (sotsiaalse) reaalsusega. Ehk siis, et inimesed peavad kohtlema teineteist inimesena, võrdsena ja siis “preili, proua, härra”, uksest väljamineku järjekord jne muutuvad lihtsalt mänguliseks rituaaliks mis ühendab mõtet, et “me oleme koos”, see rituaal on valik ja kui seda ei täida, siis ei juhtu midagi.

    Muidugi, peab arvestama ka seda, et osa tähistajaid on ühiskondlikest rollidest ära ka kistud, seitsmekümnendate feministlik liikumine oli väga tugev. Seitsmekümnedate tudengi- ja feministlikud liikumised katsetasid igasuguse alastuskultuuri päris põhjalikult läbi, aga see on teine asi.

    1. Oota aga seda päeva, kui preilist saab proua ning küll siis nutad! 😀 Mul oli küll vähemalt nädalane lein, kui ennustada sooviv mustlane mulle proua ütles. Lilletädide puhul ma ei ole väga ahastusse sattunud, sest neil on see käibeväljand igale üle 15-sele ehkki viimasel ajal tundub vähemalt avaturul “perenaine” asemele astuvat. Aga kui juba mustlase jaoks memmestaatuses välimikuga oled, siis tahaks küll, et oldagu pigem viisakusetud või üleüldse vait. 😀

      1. MInu tähelepanekul ütlevad eesti turutädid alati “proua”, vene omad alati “devuška” ja purjus onud alati “neiu”, olgu vanus, mis ta on.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.