Traditsiooniline – Tallinnas juba oli, nüüd näidatakse meil ka. Hea muidugi, et näidatakse, maru nigel oleks selle jaoks suisa suurde linna sõitma hakata. Nüüd saab aga ka maakas kuus päeva järjest igal õhtul kella seitsme paiku oma kuhvta varna riputada, kummikud eelmisel nädalal moodi tulnud kiilkontsaga saabaste vastu vahetada (no uued tuuled jõuavad siia natuke aeglasemalt), Cinamoni minna ja kell 19.15 hispaanlasi vaadata, ignoreerides seda, kuidas Tallinnast siia õppima tulnud mimmud ninaga õhku tõmbavad ja uurivad, kas teised ka laudalehka tunnevad*. Kõik filmid on küllaltki uued, loomulikult eesti keelde subtitreeritud ja esindatud on nii draama, komöödi kui dokumentaalfilm. Kõik seansid on viis eurot (ma ei uurinud, ehk on võimalik kõik kuus piletit korraga osta ja soodukat saada). Mina plaanin igatahes täna mnna, kui kaaslase leian, kuigi kõige parem film pidavat meie hispaania keele õppejõu sõnul olema neljapäeval näidatav Argentiina film “Saladus nende silmades“. Ehk jõuab sinna ka. Lähemalt saab lugeda siit.
Ahjaa, hispaania keelest pole ma siiani rääkinud selle pärast, et selles aines pole lihtsalt põhjust viriseda, sest see õppejõud on nii suurepärane. Mõni asi peaks ju paratamatult tuupimine olema, aga ta suudab ikkagi kuidagi asju korrata nii, et see ei tundu tüütu ja nii, et selle käigus õpitakse samal ajal ka midagi muud. Kuna tund on hommikul kell kaheksa, on paljud sel kellajal veel uimased – ja õppejõud on meid nii keset tundi tantsima viinud (“Isegi eestlased ei saa jääda tuimaks, kui mängib salsa!” – ja eestlased tammusid püüdlikult ühe koha peal nagu karud, sel ajal kui õppejõud üritas selgitada, et tegelikult peaks partnerit puudutama ka), kui meid poole tunni pealt lõdvestuseks mediteerima pannud. Ja ta on niisama ka hästi positiivne ja sõbralik ja oskab kõike hästi seletada – ning ei hoia kramplikult õpikus etteantust kinni, vaid õpetab vahel ka muid asju, sest “seda peate te ka teadma, et normaalselt rääkida.” Täna näiteks õppisime DO (=prantsuse COD) asesõnu. Ainult õpiku sisukorda järgides oleks tulemus paratamatult tuimem ja igavam. Nii et Maria saaks mu käest küll sel semestril parima õppejõu tiitli.
* Mul tegelt ei ole pealinna vastu midagi, ma lihtsalt ei käi seal. Kunagi. Nii et arvata võib, et olen kergelt elevil, sest sel nädalal tuleb see hirmus reis ette võtta. Kui keegi teist kesknädala paiku sinna või tagasi liigub (kolmapäeval/neljapäeval), võib mulle öelda. Luban, et tulen kummariteta.
Pärdikute päevaraamat 