Täna siis suisa mitut. Kuna mul on kirjasaatjad üle kogu maa (ma tean, et see ei olnud tegelikult isegi esimesel korral naljakas, aga ma ei kavatse KUNAGI lõpetada), saan ma vahel kirju ka keeleteemadel. Paar päeva tagasi sain sellise kirja, mida tahaksin ka teiega jagada. Nimelt kirjutas üks Katre (ma nii tahaksin öelda midagi stiilis “25aastane Katre Tartust, kes hetkel on veel vallaline, aga loodab, et mitte kauaks”, aga see oleks valetamine, sest tegelikult ei tea ma mitte midagi), et kasutab keeleõppeks juba mõnda aega lehte Newsinslowfrench – nagu nimigi ütleb, saab siin kuulata prantsuskeelseid uudiseid nende tavakujust aeglasemalt. Kuna esimestel aastatel võib just sõnapiiride tajumine kõige keerulisem olla, sest nad räägivad tavaliselt ikka VÄGA kiiresti, on see üks tänuväärne asi. Lisaks on seal ka grammatikat, harjutusi jms ning lisaraha eest on võimalik nendega ühineda ja saada põhimõtteliselt sama asja, aga suuremas mahus. Kas see seda raha väärt ka on, ei oska mina öelda, aga eks Katre võib kommenteerida, kui palju selle raha eest saab.
Teiseks googeldasin ma täna itaaliakeelset väljendit ci vuole, et teada saada, mida see tähendab, ja avastasin ingliskeelse lehe, mis õpetab paralleelselt prantsuse ja itaalia keelt. Esmapilgul tundus vähemalt prantsuse keele kohta käiv õige olevat, kuigi see sama ci vuole tekitas kahtlusi, sest selle tõlkevasteks oli il faut ja näiteks Il faut des biscuits (Ci vogliono i biscotti), aga minu keelevaistu järgi on see prantsuskeelne lause väga imelik, pigem kasutataks sellises olukorras väljendit besoin de (bisogno di) või pandaks sinna mingi verb vahele. Aga muu tundus seal suht okei olevat, kuigi ma vaatasin esialgu ainult lehte nr 2 (nagu koduka lingilt näha, siis neid kokku neli tükki ongi, esimene on mingi levinumate fraaside, numbrite, artiklite jms oma, teised kolm keskenduvad grammatikale ja verbiaegadele – näitab küll ka viiendat, aga seda klikkida ei saa), nii et huvilistel tasub ehk uurida, minu jaoks on küll üsna põnev värk.
Pärdikute päevaraamat 