prantsuse keel

õpime keelt?

Täna siis suisa mitut. Kuna mul on kirjasaatjad üle kogu maa (ma tean, et see ei olnud tegelikult isegi esimesel korral naljakas, aga ma ei kavatse KUNAGI lõpetada), saan ma vahel kirju ka keeleteemadel. Paar päeva tagasi sain sellise kirja, mida tahaksin ka teiega jagada. Nimelt kirjutas üks Katre (ma nii tahaksin öelda midagi stiilis “25aastane Katre Tartust, kes hetkel on veel vallaline, aga loodab, et mitte kauaks”, aga see oleks valetamine, sest tegelikult ei tea ma mitte midagi), et kasutab keeleõppeks juba mõnda aega lehte Newsinslowfrench – nagu nimigi ütleb, saab siin kuulata prantsuskeelseid uudiseid nende tavakujust aeglasemalt. Kuna esimestel aastatel võib just sõnapiiride tajumine kõige keerulisem olla, sest nad räägivad tavaliselt ikka VÄGA kiiresti, on see üks tänuväärne asi. Lisaks on seal ka grammatikat, harjutusi jms ning lisaraha eest on võimalik nendega ühineda ja saada põhimõtteliselt sama asja, aga suuremas mahus. Kas see seda raha väärt ka on, ei oska mina öelda, aga eks Katre võib kommenteerida, kui palju selle raha eest saab.

Teiseks googeldasin ma täna itaaliakeelset väljendit ci vuole, et teada saada, mida see tähendab, ja avastasin ingliskeelse lehe, mis õpetab paralleelselt prantsuse ja itaalia keelt. Esmapilgul tundus vähemalt prantsuse keele kohta käiv õige olevat, kuigi see sama ci vuole tekitas kahtlusi, sest selle tõlkevasteks oli il faut ja näiteks Il faut des biscuits (Ci vogliono i biscotti), aga minu keelevaistu järgi on see prantsuskeelne lause väga imelik, pigem kasutataks sellises olukorras väljendit besoin de (bisogno di) või pandaks sinna mingi verb vahele. Aga muu tundus seal suht okei olevat, kuigi ma vaatasin esialgu ainult lehte nr 2 (nagu koduka lingilt näha, siis neid kokku neli tükki ongi, esimene on mingi levinumate fraaside, numbrite, artiklite jms oma, teised kolm keskenduvad grammatikale ja verbiaegadele – näitab küll ka viiendat, aga seda klikkida ei saa), nii et huvilistel tasub ehk uurida, minu jaoks on küll üsna põnev värk.

15 kommentaari “õpime keelt?

  1. Ja raisk, ma ei saa ütlemata jätta, et kunagi ütles üks tüdruk, kes oli aasta aega juba hispaania keelt õppinud ja keda ma seetõttu endast targemaks pidasin (kuigi ta pole kunagi väga grammatikalembene olnud), et “no hay banda” on vale, sest sinna peaks artikkel ka vahele minema. Võtsin seda kui püha tõde ja nüüd avastasin, et sittagi, ütlevad näiteks “no hay rosas sin espinas” jms nagu nalja.

      1. Nojaa, aga näiteks Hermitsi kuulus laul “No milk today” on hispaania keeles “No hay leche” :D. See ju täitsa ainsus. (Selle peale guugeldasin ja leidsin ka teemad, kus noored emad kurdavad, et laps alles kolmekuune, aga piima juba ei ole, ikka täitsa ilma artiklita, nii et ju nad siis nii ütlevad)

      2. Ma oletan, et “banda” ja “leche” vahe on selles, et üks on loenduv sõna, teine mitte, st kui räägitakse piimast kui ainest, siis ta pole sisuliselt õieti ei ainsuses ega mitmuses. Neid kontekste, kus üldse oleks võimalik “un leche” öelda, ei ole just palju, just sõna sisu pärast.

        1. Nojah, aga prantsuse keeles on ju ainetest rääkides ka eituses ikka de. Nüüd, kui ma näiteid otsin, tundub mulle ikka, et mõlemat pidi on. Näiteks on raamatud pealkirjaga “No hay perro que viva tanto” ja “Donde no hay doctor” (koer ja arst on ju igati loendatavad) ning ka siin pole eitavates näidetes ei presidendi ega arvuti ees artiklit. Foorumis öeldakse ka, et un/una ei kasutata tavaliselt, vaid asendatakse näiteks sõnaga ühtki (“pole ühtki pastakat” vms) – nii et mulle tundub, et kui artiklit kasutatakse (sest guugeldades leidub selliseid näiteid ka), tahetakse kas arvu rõhutada vms.

        2. Prantsuse “de” ei ole artikkel. ja keeleõppes räägitakse, et eituses on “omission de l’article”, eks ole.

        3. Seda ma mõtlesingi, et artikkel ise kaob ära (prantsuse keeles siis muidugi määramata artikkel, aga there is/hay/il y a jne on vist ikka igas keeles määramata artikliga nagunii), ainult de jääb alles, kui just ei taheta rõhutada, et “ei, ÜHTE pastakat mul ei ole, mul on kaks” või “ei, ühte pastakat mul ei ole, mul on tintekas”. Prantsuse keeles tuleb see loendavate ja loendamatute teema sisse juba selle pärast, et loendamatu on alati partitiivselt; hispaania keeles pole loendamatu ees üldse artiklit, nii et korrektne on öelda “quiero una manzana”, aga “quiero agua”. Kui öeldakse “quiero el agua”, on see ikkagi kuidagi määratletud, st peetakse silmas näiteks laual seisvat veepudelit vms konkreetset. Aga eituse kohta näitavad mu otsingud siiski, et vähemalt umbmäärane artikkel kaob küll ära, määratud artikli kohta päris pead ei anna, aga lugedes ma neid nigu märganud ei ole.

        4. st kui prantsuses jaatavas lauses on “du” või “de la” ja samade koostisosadega eitavas lauses “de”, siis see tähendabki, et eitavas vormis kukub artikkel ära.

          Aga loenduvate ja mitteloenduvate asjadega võib ka jaatavates lausetes eri kord olla, või noh, tähendab, hispaania keelest ma täpselt ei tea, aga prantsuse keeles minu mäletamist mööda on.

        5. Kui see tõesti nii on, et hisp. keeles on loendumatute asjade puhul alati lihtsalt artikkel puudu ja seal ei ole ka “de” prepositsiooni, siis nähtavasti ei pea nad partitiivsuse väljendamisel lihtsalt oluliseks kaassõnu kasutada. Aga sisuline partitiivsus on seal nii või teisiti.

          Mu peas tekkis juba ka hüpotees, miks nemad ilma selle prepositsioonita läbi ajavad: äkki neil püsis selliste lauseliikmete küljes käändelõpp kauem kui prantsuse keeles, kust üldse igasugused lõpud ja tunnused hirmus varakult küljest ära pudenesid. Kui lõppe ja tunnuseid ei ole, on pre- või postpositsioone rohkem tarvis.

        6. Täna ekstra küsisin õppejõu käest, et see müsteerium üheselt lahendatud saaks. 😀 Ja jah, ongi nii, et artikkel jääb ainult siis alles, kui sellega midagi rõhutatakse (“Mul ei ole ÜHTE koera, on kaks.”), muidu kaob ära ja ongi “no hay banda” nagu Mulholland Drive’is.

    1. kuigi tõsi jah, kui artiklid käituvad eitavates lausetes hispaania keeles samamoodi kui prantsuse keeles, siis äkki ei olegi eitavas vormis umbmäärane/osaartikkel seal võimalik.

  2. aitäh linkide eest, ootan inspiratsiooni, mis paneks mind itaalia keelega tegelema, katsetan neid viidatud lehekülgi.

    Il faut des biscuits on täiesti korrektne lause. tahad näiteks küpsisetorti teha ja on tarvis öelda ‘siis on küpsiseid vaja’ = ‘alors il faut des biscuits’

  3. Mina ei tea kohe mitte, kui hea elu oleks mul polüglotina* ? Saaksin mõnele turistile teed viibata emakeeles, oleksin pressinõunik, loeksin vabalt kõiki maailma ajalehti?
    ————————————
    *polüglott = mitmekeeleoskaja

    1. Millagine TÜ rmt.kogu direktriss Laine Peep käinud nõuk.ajal USAs. Rahatu nõuk. turistina maksnud ta neegrist taksojuhile täpselt sendi pealt arve, jootraha lisamata. Taksojuht hakanud vanduma: “Kurat võtaks!” Laine Peep küsinud neegrilt, et kas ta on eestlane. 🙂 Neeger ütlenud vastu: “Ei, aga teie?” Tulnud välja, et neeger kasvanud Eesti emigrantide peres kasulapsena. Vot kui armas, et ta eesti keeles vanduda oskas. 😀

      Moraal selles, et iial ei või teada, millal on vaja läti, suahiili või mustlaskeeles vanduda. Parem need kõik juba selgeks õppida!

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.