Ma olen viimasel ajal suisa kaks korda kirjutanud inimestest, kes autoroolis nii närvi lähevad, et teisele inimesele käsipidi kallale peavad minema (siin ja siin) – aga jõudsin ikka ära oodata ka uudise meie kaasliiklejatest, kes suisa noad ja tulirelvad appi võtavad. Okei, tulistati õhupüssist, mitte automaatrelvast, aga siiski. Kui te pole oma viit minutit tasuta aega juba ära kulutanud*, soovitan selle artikli küll läbi lugeda – arvestades seda, kui palju selle loo peakangelane rusikatega vehkinud oli, tekib küsimus, kust ta üldse selle naise leidis, kes oli nõus sellise närvihaigega lapse saama. Kuigi ilmselt arvab naine jälle, et tal on ilge alfaisane kodus ja räägib uhkusega naabritelegi. Igatahes huvitav asi see meie liikluskultuur, ma tunnen end juba peaaegu nagu 80aastane mammi, et ei julge hästi tänavale minnagi, nii kui vales kohas üle tee lähed või valesti kätt liigutad, võid tappa saada.
* mina ei saa kodus seda teha, sest seal ütleb internett mulle alati, et olen juba lugenud – olen üsna kindel, et meie netti keegi ei varasta, nii et ma ei tea, kas mul on naabritega sama IP või milles kühvel.
P.S. Olen kuulnud, et mõnel olla kommenteerimisega probleeme – nii siin, kui teistes wordpressi blogides. Mina ei ole igatahes midagi teinud ja minu blogi seadetes pole isegi nime kirjutamine kohustuslik, sest ma ei näe sellel pointi – kui ID-kaardiga sisse ei logita, võib igaüks sinna nagunii kirjutada nii Edgar Savisaare kui Iglesiase nime, nii et see on nagunii südametunnistuse küsimus. Aga miks mõni kommida ei saa, pole mul õrna aimugi.
Pärdikute päevaraamat 