Neile, kes täna eriti tähelepanelikud (või õigel ajal õiges kohas) olid, on selge, et mina ilmselt mitte, aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. Lugesin hoopis täna igavusest artikleid IQ, rassiliste erinevuse jms kohta. Seekord ei keskendunud ma erinevustele, vaid sellele, kuidas erinevad autorid neid põhjendavad ja sellele, kuidas erinevate gruppide esindajad seda infot vastu võtavad.
Panin tähele, et afroameeriklased* on veel madalama enesehinnanguga, kui eestlased, kes muidu on jalgupidi toolil ja vehivad rusikat isegi siis, kui mingi Soome joodik võtab vaevaks Õhtulehes kirjutada, et meie trussikud on räpased. Ametlikult on paremusjärjestus kõrgemalt madalamale juudid – aasialased – eurooplased – ameeriklased – lõunaameeriklased – afroameeriklased – aafriklased – bušmanid, kuigi leidub päris suur hulk materjale, kus väidetakse, et juutide osas ei ole materjal sugugi nii selge, nimelt on Iisraeli juutide IQ madalam kui mujal elavate oma. Igatahes hakkasin ma ekstra otsima – ja ei leidnud, et keegi peale afroameeriklaste näeks hullult vaeva, et seda ümber lükata. Selles mõttes, et lõunaameeriklased ei ürita kogu aeg paaniliselt tõestada, et tegelikult on nemad ikka targemad kui eurooplased, ja eurooplased jällegi ei ürita paaniliselt tõestada, et tegelikult ei ole aasialased neist targemad. Pigem vastupidi, eurooplased on nii enesekindlad, et nad usuvad siiralt, et nad on neegritest targemad (sest neil on ju madalam IQ) ja samas suudavad täiesti eirata seda, et aasialaste IQ neist kõrgem on, ja usuvad, et aasialased on tegelikult võimelised ainult kopeerimiseks ja liinitööks (tõsi ta on, et sellest on nad edukalt omale niši leidnud, aga sugugi mitte ainult). Isegi mingil Eesti saidil (Skeptiku blogis?) nägin, kuidas mingi mees väitis, et valge mees on teistest targem, sest valge mees suudab ju asju luua, teised ainult edasi arendada. Kui keegi ütles, et aga me ju saime teistelt numbrid ja püssirohu jne, muutis ta kohe suunda ja teatas, et idee pole oluline, vaid see, kuidas seda kasutatakse. Mis kõlab väga sarnaselt edasiarendamisele, eks ole. 😀 Kuigi tegelikult on selline suhtumine vist normaalne, sest valgele mehele on ju mitu põlvkonda räägitud, et ta on ülimuslik, ja neegrile, et ta on loll, nii et arvata on, et esimene ei tule selle pealegi, et kahelda ja teine jällegi tunneb vajadust pidevalt midagi tõestada. Paralleel feministidega on üsna ilmne.
Lõunaameeriklased on vist siestal, igatahes neid ei tundu see teema huvitavat, bušmaneid samuti mitte. Aasialased ei taha ka oma paremusega uhkustada ja juutide kohta leidsin isegi ühe postituse, kus juudid räägivad, et ei taha, et arvataks, et nad end teistest paremaks peavad.
See, miks erinevad grupid erinevaid tulemusi saavad, on muidugi veel huvitavam. Pea kõik on nõus, et oma osa annab toitumine ja keskkond – kui Aafrikas süüa ei ole, ei arene loote ja hiljem lapse aju normaalselt. Laps kasvab suureks ja lisaks sellele, et ka tema lapsel ei ole süüa, ei oska ta seda last ka kasvatada, sest ta pole selleks piisavalt tark. See seletab seda, miks Aafrikas ja USA-s elavate mustanahaliste vahel nii suured erinevused on. Teiseks muidugi ligipääs haridusele – kui tõuseb keskmine haridustase, tõuseb ka keskmine IQ. Aju on nimelt nagu lihas, seda on võimalik väga edukalt treenida. Kui väikelapsi arendatakse, ongi nad tulevikus targemad, kui oleksid siis, kui nende aju piisavalt ei stimuleeritaks. Kõige levinum on muidugi see teooria, et kui inimesed hakkasid viljakatelt aladelt vähemviljakatele ja jahedamatele liikuma, pidid nad rohkem ajusid kasutama, et ellu jääda ja saatus soosis targemaid. Samas vaidlevad mõned sellele vastu, öeldes, et kuigi tõenäoliselt on IQ mingis osas geneetiline (mitte sajaprotsendiliselt, ainuüksi toitumise osakaalu hinnatakse paarikümnele protsendile), ei tundu evolutsiooniteooria siin väga vettpidav, sest nii suurte erinevuste tekkimiseks pole piisavalt aega olnud. No ja teised muidugi ütlevad, et kui oli piisavalt aega, et aasialastel silmad pilus oleksid ja meie nahk valgeks läheks, oli ka selleks. Kõige huvitavam (iseasi, kas ka kõige tõepärasem) oli aga teooria sellest, et on teatud haigused, mis Aafrikas on väga levinud, aga mida Aasias peaaegu üldse ei esine. Rääkimata muidugi sellest, et IQ ei mõõda siiski päris kõike ja selleks saab treenida – st IQ test mõõdab konkreetseid oskusi, mida on võimalik harjutades arendada (sellest räägitakse näiteks siin). Täpselt nii, nagu trenni tehes lihased tugevamaks muutuvad, areneb näiteks lapse ruumitaju ja loogiline mõtlemine, kui ta vastavaid harjutusi teeb, ükskõik, kas teadlikult või läbi mängu. Näiteks õpivad väikesed poisid ja tüdrukud klotsidega mängides, et kui alumisse ritta panna suurem hulk klotse ja hakata müüri ülevalt kitsamaks ehitama, on tunduvalt suurem tõenäosus, et see püsti jääb, kui siis, kui panna alla ainult üks klots ja üritada iga järgnevat rida laiemaks teha.
Ja et keegi ei teeks liiga kiireid järeldusi, olgu lõpetuseks taas meeldetuletatud, et IQ puhul kehtib reegel, et grupisisene varieerumine on alati suurem kui gruppidevaheline varieerumine. Ehk siis kõige targem neeger ja kõige targem valge on teineteisele tunduvalt lähemal kui kummagi grupi keskmine (rääkimata sellest, et targimaks võib mingis valimis osutuda hoopis neeger või mehe-naise võrdluses naine, kuigi statistiline keskmine on kõrgem valgete grupil ja meeste grupil).
Pildil on Elise Tan-Roberts, kes sai Mensa liikmeks juba kaheaastaselt, kui tema IQ oli 156. Tema puhul võib vist tõesti öelda, et geenide segunemine tegi head, sest ta esivanemad pärinevad Nigeeriast, Malaisiast, Hiinast, Sierra-Leonest ja Inglismaalt. Samuti on Mensas Georgia Brown, kelle QI oli samas vanuses 152, ja muidugi veel mitmeid lapsi. Seda vist ainult õigete hommikusöögihelvestega ei saavuta. Nüüdseks käivad mõlemad tüdrukud juba algkoolis.
* et nüüd keegi norima ei hakkaks, siis täpsustan, et mõtlen just Ameerikas elavaid neegreid, pole märganud, et aafriklased sel teemal nii aktiivselt sõna võtaksid, vähemalt need artiklid, mille otsa mina sattusin, olid kõik USA-st.
Pärdikute päevaraamat 