6 kommentaari “põnevad unenäod on põnevad

  1. Ikka parem, kui näha unes, et su merisiga (Imbi, mitte Ärni) upub mutta, millega ehitaja-ahv teda üle valab! Sündmustik toimus Tartu botaanikaaias, kus viibisin mina, üks mu tuttav, mu merisead oma puuris ning vabalt lendavad papagoid, keda ma kivipäiselt rohevintideks nimetasin. Merisead olid umbes 5-7 kg-sed ja ka puur nende suursele vastavalt gigantne. Ja ehitati mingit teed, kus justkui ehitustegevust ei käinud, aga äkki siiski käis. Ma ei tea, kas siga pääses, aga ma ärkasin alles siis, kui olin ta juba mudast välja tõmmanud ning puhastama asunud. Jätaksin teinekord sihukese filmi vaatamata, ei ole huvitatud. Umbes nagu midagi sellist http://en.wikipedia.org/wiki/File:Cuy_Guinea_Pig_Dish_SG.jpg 😦

    * Morgie, kust R. teismelise leiaks? Vahetaks mehe 18-aastase vastu? 😉

    1. Ma võin enda oma laenata. Lapseks ikka. Las harjutab, ähk läheb vaja millalgi.
      Point on selles, et endast pikema teismelise eest juba piiksupalli kapi otsa ei peida…

  2. Ma juba mótlesin, kuhu postituse alla ma su blogis oma eelmise öö unenäo kirjutada vóiks ja voila, unenäo teemaline postitus kohe olemas!

    Ma nägin unes, et sul oli kaks last. 5 aastane poeg ja pisike tütar ja ma käisin teil aeg ajalt lapsehoidjana tööl! Koerad olid mólemad muidugi ka olemas. Sul olid musta värvi juuksed, nägu neete täis ja kandsid suurt mussta mammilikku kleiti ja kuskil 50 kilo rohkem kaalusid sa ka.
    Ja kui ma siis koju jóudsin olid sa blogipostituse teinud, kus sa kirjutasid et ma olen päris ok lapsehoidja, aga osad asjad sulle ikkagi ei meeldi minu puhul!

    Loo moraal: ma peaks vist vähem aega kulutama iga päev blogide lugemisele, eriti kuna ma pole inimest kordagi päriselus kohanudki!

    1. Haha, see võiks päris tore vaatepilt olla, kui ma oma kehakaalu peaaegu poole võrra suurendaksin. Aga ma arvan, et see, et ma sinust blogis pahasti kirjutaksin, on üsna alusetu hirm, sest nimeliselt või nii otseselt kirjutan ma inimestest ainult siis, kui nad on a la hullud välismaalased, keda Eestis nagunii keegi ei tunne. Isegi eelmisel suvel, kui mu koerahoidja mul ikka tõsiselt sita keema ajas, jätsin ma ta nime mainimata (kuigi hiljem sain muidugi mitu meili, kus oli õigesti pakutud, et “Kas sa X-ist räägid vä?”, nii et õppisin jälle midagi selle kohta, et Eesti on ikka pisike). Tuttavate kohta jagan ma ikka rohkem toredaid ja/või naljakaid seiku. Kuigi iial ei või muidugi teada, kuidas tite saamine mu ajudele mõjuks, äkki hakkaksin ka kakablogijaks ja kirjutaksin muuhulgas sellest, kuidas see on ikka nii imelik, et mulle tööasjus helistavad inimesed ei tahagi hoopis mu lastest rääkida jne.

    2. Emadusstress võib juhtme kokku ajada küll ja panna lapsehoidjate teemadel kriitiliselt sõna võtma. Lisaks veel teadmine, et “enne lapsi kaalusin ma 50 kilo vähem ja elu oli kergem”.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.