Kuna unenäod on popp teema, siis eile öösel nägin ma unes, et läksin kulme kitkuma – ja kosmeetik vangutas pead ning ütles mulle, et need on ju niigi nii ideaalsed, mis siin ikka vähemaks võtta. Selline imeline unenägu siis, olin veel ärgates ka uhke. Ja kui juba tüdrukute jutud käsil on, siis ma nägin paar nädalat tagasi poes selliseid kingi, et siiani mõtlen, et äkki peaks ostma – need ei sobiks mul küll eriti paljude asjadega kokku, aga need on lihtsalt nii ilusad. Mul tglt on üks käekott põhimõtteliselt sama värvi, aga mulle ei ole kunagi meeldinud see kingade/saabaste ja salli/koti täpselt ühte värvi sobitamine, sest mulle ei tundu see stiilne, vaid lihtsalt igav ja jätab täpselt sellise mulje, et inimesel ei ole piisavalt head stiilitunnetust või enesekindlust, et midagi muud kokku sobitada, nii et ta otsustas kindla peale välja minna. Rääkimata nendest “ühte värvi saapad, käekott, sall ja müts” inimestest, kes enamasti kipuvad olema väikekodanlased, kes arvavad, et kõik peab olema hea maitse piirides ja kõige maitsekam on muidugi see, kui kõik on võimalikult ühevärviline ja silmatorkamatu – kuigi nende hulka kuulub muidugi ka hulk inimesi, kellel ongi lihtsalt üks lemmikvärv ja nad näevad hirmsat vaeva, et mitte kõiki asju seda värvi osta, vaid vahel ikka midagi muud ka sisse torgata.
Mul oli muidu plaanis vigiseda ka, aga see, et päike tuli välja just minu lõunapausi ajal, kui väikest jalutuskäiku tegin, ja see, et mul õnnestus nii nummi pilt leida netist (tahan KAAAAAAAA sellist oma voodi kohale), tegi tuju nii heaks, et eriti nigu ei viitsi enam. Aga olgu ikkagi ära öeldud, et teie, kes te võtate mingit vabaainet, mis kellelegi kohustuslik ei ole, ja siis ei viitsi seal sittagi teha, võiksite kodus suppi imeda, mitte tundi tulla. Nõme on, kui klassis on reas tüübid, kellel on kodutöö tegemata ja kes sellele lisaks on ka laisad ja lollid – nagunii oleme itaalia keelega nii algstaadiumis, et igaüks, kes on tunnis kuulanud, oskab kodutööd ka peast teha, kui tuleb tema kord vastata, aga need geeniused muidugi sinna kategooriasse ei kuulu. Isegi siis, kui selgitatakse päris uut osa ja õpetaja kirjutab tahvlile c’è ja ci sono (see on/need on) ja ütleb:”Härra X, ole nii lahke ja ütle meile, kuidas öelda “See on laud”,” on tulemuseks see, et härra X teeb:”Mina vä? Mis asi? Laud? Tavolo. Ah “see on”? Ma küll ei tea, kuidas SEDA öelda, me pole seda ju õppinud.” Sest ta pidi ju parajasti Facebookis kellegi pilti laikima, tal polnud aega kuulata. Aga kohale oli vaja end vedada, et ülejäänud klass ka normaalses tempos edasi liikuda ei saaks. Nii et kui sina oled üks neist, siis tee, et sa kaod ja et ma su vigaseid kommentaare siin enam ei näeks. Aga pilt on ikkagi nunnu, eks?
