Kuna unenäod on popp teema, siis eile öösel nägin ma unes, et läksin kulme kitkuma – ja kosmeetik vangutas pead ning ütles mulle, et need on ju niigi nii ideaalsed, mis siin ikka vähemaks võtta. Selline imeline unenägu siis, olin veel ärgates ka uhke. Ja kui juba tüdrukute jutud käsil on, siis ma nägin paar nädalat tagasi poes selliseid kingi, et siiani mõtlen, et äkki peaks ostma – need ei sobiks mul küll eriti paljude asjadega kokku, aga need on lihtsalt nii ilusad. Mul tglt on üks käekott põhimõtteliselt sama värvi, aga mulle ei ole kunagi meeldinud see kingade/saabaste ja salli/koti täpselt ühte värvi sobitamine, sest mulle ei tundu see stiilne, vaid lihtsalt igav ja jätab täpselt sellise mulje, et inimesel ei ole piisavalt head stiilitunnetust või enesekindlust, et midagi muud kokku sobitada, nii et ta otsustas kindla peale välja minna. Rääkimata nendest “ühte värvi saapad, käekott, sall ja müts” inimestest, kes enamasti kipuvad olema väikekodanlased, kes arvavad, et kõik peab olema hea maitse piirides ja kõige maitsekam on muidugi see, kui kõik on võimalikult ühevärviline ja silmatorkamatu – kuigi nende hulka kuulub muidugi ka hulk inimesi, kellel ongi lihtsalt üks lemmikvärv ja nad näevad hirmsat vaeva, et mitte kõiki asju seda värvi osta, vaid vahel ikka midagi muud ka sisse torgata.
Mul oli muidu plaanis vigiseda ka, aga see, et päike tuli välja just minu lõunapausi ajal, kui väikest jalutuskäiku tegin, ja see, et mul õnnestus nii nummi pilt leida netist (tahan KAAAAAAAA sellist oma voodi kohale), tegi tuju nii heaks, et eriti nigu ei viitsi enam. Aga olgu ikkagi ära öeldud, et teie, kes te võtate mingit vabaainet, mis kellelegi kohustuslik ei ole, ja siis ei viitsi seal sittagi teha, võiksite kodus suppi imeda, mitte tundi tulla. Nõme on, kui klassis on reas tüübid, kellel on kodutöö tegemata ja kes sellele lisaks on ka laisad ja lollid – nagunii oleme itaalia keelega nii algstaadiumis, et igaüks, kes on tunnis kuulanud, oskab kodutööd ka peast teha, kui tuleb tema kord vastata, aga need geeniused muidugi sinna kategooriasse ei kuulu. Isegi siis, kui selgitatakse päris uut osa ja õpetaja kirjutab tahvlile c’è ja ci sono (see on/need on) ja ütleb:”Härra X, ole nii lahke ja ütle meile, kuidas öelda “See on laud”,” on tulemuseks see, et härra X teeb:”Mina vä? Mis asi? Laud? Tavolo. Ah “see on”? Ma küll ei tea, kuidas SEDA öelda, me pole seda ju õppinud.” Sest ta pidi ju parajasti Facebookis kellegi pilti laikima, tal polnud aega kuulata. Aga kohale oli vaja end vedada, et ülejäänud klass ka normaalses tempos edasi liikuda ei saaks. Nii et kui sina oled üks neist, siis tee, et sa kaod ja et ma su vigaseid kommentaare siin enam ei näeks. Aga pilt on ikkagi nunnu, eks?
Pärdikute päevaraamat 
Ma võin maalida sulle sellise asja voodi kohale, põmst. Ma olen teinud siukseid asju.
Suure sokolaadi vastu vms.
Aga see kõik-ühte-värvi välimus täitsa oleneb. Ma nägin kord Talnas daami, kes oli pealaest jalatallani lõheroosa ja see oli tõesti äge! Mingi teist värvi vidin kusagil vahepeal oleks kogu kupatuse ära rikkunud, rääkimata sellest, et inimene, kes suudab endale lõheroosad kingad hankida, peab ikka üsna tähelepanuväärne inimene olema.
Suure šokolaadi vastu? Morgie, sellised asjad tekitavadki palgalõhet. Mees oleks praegu mu autot vastutasuks küsinud. 😀
Aga võib olla küll ühevärviline lahe, aga seda just sel minu mainitud teisel variandil, kui on näha, et inimene ise tõesti täiega armastab seda värvi, mitte ei ürita lihtsalt end riidesse panna.
Kle, sa oled isegi orvuke. Nõua Rentsilt ikka vähemalt verivorsti ja pudel viina ja õunakooki ka, sest ta oskab seda teha, sest ta ju oma prantsuse keele õpetajale millalgi tegi.
Shokolaad kahjustab tugevalt teie tervist ja võib lõppeda impotentsusega või surmaga! Ning suur shokolaad ka südame läikega.
Jeerum noh, ma kavatsen Rentsi endale reklaami tegemiseks ära kasutada, ja käe soojana hoidmiseks, mul on räigelt alatud tagamõtted selle pakkumisega ja… ma parem ei ütle.
Hea küll Rents, pane siis viin käima ja hakka siga tapma, et kui sa oma prantsuskeele õpsile juba tegid neid häid asju, siis ma võin ka natuke proovida. Kuigi nii viin kui weriworst ajavad mind natuke läikima.
Seda teha, mitte neid teha. 😀 Kooki.
jup. ikka on nii, et räägitakse mingitest reeglitest, kuid nendele järgneb tavaliselt ka see, et next level on neid rikkuda. fotokompositsiooni kolmandikreeglist kuni sisekujunduses värvide kombineerimiseni. ja sinna otsa isikliku stiili küsimused 🙂
“C’è” ja “ci sono” tähendavad ikka umbes seda, mis prantsuse “il y a”, “see on” ja “need on” on lihtsalt “è” ja “sono”.
aga muidu ma tean, mida sa tunned, kuigi minu ajal ei olnud isegi feispuuki ja läpakad olid ainult rikkuritel.
Okei, ma pidin neid tundeid üle elama kellegi teise kohustuslikes loengutes, kus ma ise olin vabatahtlikult, aga mõni selline kohustuslik aine oli vastava eriala keskne, sisuline aine, nii et tekkis küsimus, mida sa ronid sinna erialale, kui sind ei huvita.
(itaalia keel oli tollal väga-väga valikuline ja marginaalne, nii et seal käis ainult väike kamp fänne, nii et selle koha pealt vedas.)
Õige jah, ma tahtsin kirjutada There is/there are, aga ma ei tea, mis viltu läks. Ajupuue on mul üldse täna, isegi autoga sõites andsin pea igal tänavanurgal ketsi, nii et tundub, et keha ja aju pole jälle eriti hästi ühenduses.
Kevadel on ketsiandmine rangelt soovituslik.
Tea, mina arvan, et “see on” tegelikult üldse tähenduslikult nii paha vaste ei ole, kuivõrd konteksti pole meile antud. Kui ma tõlgin ja on lihtsalt è, siis ma olen ka mõnikord selle vasteks “on” tõlkinud (ka eesti keeles saab ütelnda “on laud” 🙂 ).
nojah, lihtsalt “è” saab olla nii “see on”, “ta on” kui ka lihtsalt “on”, aga “c’è” on väheke spetsiifilisem – teatud lauses tõlgitav kui “on”, teatud lauses “seal on”, aga “see on” tundub mulle praegu kujuteldamatu. Oma mentaalsel keelekaardil tõlgin ma ta lihtsalt prantsuse keelde “il y a” ja asi vask.
Hästi tahta, saad ise kah pildi kopeerida – me sõbra sünnipäeval lasime pildi projektoriga valgele seinale ja siis tõmbasime aga markeri ja spreiga takka.
Jäi nagu päris.
Ma olen täiega väikekodanlane! Värvide harmoneerumine on riietuses minu maitsemeelele üks olulisemaid asju. On üksikuid inimesi, kes oskavad mustreid ja veidraid värve miksida, aga neid on nii vähe, et kergem on sellest mitte rääkida.
Mkm, sa said valesti aru – värvide kombineerimine on täiesti okei. Ma pidasin silmas seda kramplikku “reeglitest” kinni pidamist, et just kingad ja kott peavad omavahel sobima, mitte näiteks kingad ja särk vms. See on peale vaadates kohe näha ju, kui inimene on end riidesse pannud nii, nagu “peab”.
No ebakindlale inimesele ma annakski esmalt nõu panna oma aksessuaarid sobima, nii materjali kui värvi poolest (sealjuures olen selline friik, kelle meelest ka värvitoon peab klappima, mitte et pruun on pruun ning asi ants). See, et omavahel sobivad näiteks hoopis vöö+müts+saapad ning omakorda kott+sall, on järgmine tase ning ei ole nii lollikindel.
Üldiselt ma saan aru küll, see mapean riietus on tõesti silma paista, aga samas enamus inimeste puhul see ongi ainuvõimalik variant.
NYCis näiteks peetakse oluliseks, et kingad ja kott ei oleks ühte värvi ja soovitavalt oleksid sobimatutes värvides, muidu olevat maitsetu….
Minul ka kuidagi tihti kujuneb nii, et aksessuaarid (kindad-sall-kübar-jalatsid-kott) kipuvad ühte kanti olema; aga see ei ole tingimata must-be, mulle endale on ka pigem oluline, et asjad kokkuvõttes moodustaksid terviku.