vahendaja

Kõigest paar päeva pärast seda, kui lennupiletid ära ostsin, tuli postkasti AirBalticu kiri selle kohta, et esimese maini on neil suve- ja sügislendude soodusmüük. Mind poleks see tegelikult aidanud ka, sest odavad lennud hakkavad alles augistist (ja kestavad oktoobri lõpuni), aga ehk on mõnel teist sellest kasu.

Teiseks jagan ühte tööpakkumist, mis prantsuse listi potsatas. Kui mul juba muud plaanid ei oleks, oleksin kohe ise käpp, sest tundub prantsuse keele oskajale täitsa vahva lisateenistus olevat. Ma telefoninumbrit siia igaks juhuks panema ei hakka, kui kellelgi huvi on, siis meilige, annan kontaktandmed:

Tartus elav tihti Prantsusmaa vahet käiv perekond otsib prantsuse keele eraõpetajat. Õppida tahtjaid on seal koguni 3 põlvkonda: 2 last (8-aastane tüdruk ja 10-aastane poiss), siis n-ö. lapsevanemate põlvkond ja lõpuks ka vanavanemad. Kõik nad on prantsuse keelt 2-3 aastat õppinud, kuid keeleliselt üsna erineval tasemel, nii et selle perekonna sees moodustub tegelikult kolm erinevat gruppi, keda oleks ka siis vaja erinevatel aegadel õpetada. Tegemist on väga toreda ja armsa perekonnaga, kes oma prantsuse keele õpetajat väga hoiab. 🙂

Advertisements

Küll on kena, kui asjad sujuvad

Lennupiletid said ostetud, soovitustest oli palju kasu – kummalisel kombel on juuni lõpus minna veits kallim kui juuni alguses, kuigi Pariisis peaks ühtviisi suvehooaeg olema. Igatahes ostsin need tapmisähvardustest hoolimata siiski hilisemaks, nagu plaanis oli, nii kaua joon kuuma piima meega, et kätevärinat alla suruda, varjun trellitatud akende taha ja loen vaikselt nurgas raamatuid. Milliseid täpsemalt, hiljem kirjutan ka.

Aga see on uskumatu, kui lihtsalt mulle vahel kõik kätte tuleb. Ma näiteks pidevalt saan mingeid asju täiesti juhuslikult. Alles hiljuti vigisesin sõbrannale, et uusi jalatseid oleks vaja, praegused on omadega läbi (eelmisedki olid kusjuures ise minu juurde tulnud) ja nüüd saatis K ema paki, kus oli sees NELI paari erinevaid jalanõusid. Seejuures tuletan meelde, et talle polnud ma poole sõnagagi maininud, et mul midagi vaja oleks, aga sain nüüd ühe paari täiega lahedaid saapaid, ühe paari ägedaid tosse ja kaks paari lihtsalt okeisid asju, mida ma otseselt nimetada ei oskagi. Riideid ka. Nii et nüüd on mõnda aega jälle muretu.

Paar päeva tagasi vigisesin, et raha on vähe (sest on ka) ja nüüd sain jälle paariks päevaks tööd juurde ja üldse tundub maikuu graafik üsna lootustandev, nagu olekski ehk võimalik näljasurmast pääseda ja ühel päeval ka lennupiletid kinni maksta. Ja ei vigisenud ma muidugi tööandjatele, vaid niisama. Mul on tunne, et ving on nagu imerelv, toob head asjad kuidagi kohale. Peaksin hakkama kirjutama ülemaailmset edu saavutavaid eneseabiraamatuid. Esimene oleks “Vingu end tippu”, teine “Kuidas efektiivsemalt vinguda” ja kolmas “W(h)ine like you mean it!”, mis ühendab vingupilli väikese klaasi veiniga. Selle jaoks oleks mul muidugi väikest rahastust vaja, nii et võtke julgelt ühendust.

Aga lugemisest. Nagu öeldud, loen raamatuid. “Troonide mängu” sarja esimest hooaega hõlmavad raamatud said juba läbi ja plaanin kohe hakata ka teise hooaja oma lugema*. Teisipidi poleks tahtnud, kui oleks enne lugenud, oleks igav sarja vaadata, aga nii on väga tore, annab tegelastele sügavust juurde, tuletab rohkem meelde, kes on kes ja mis teda kannustab ja annab üldse parema ülevaate. Kõik detailid ju sarja ära ei mahu ja iga kirjeldatud silmavaadet pole võimalik edasi anda.

* Hiljem üle lugedes jäi mulle mulje, et lugeja võib siin ekslikult mõelda, nagu oleks keegi sarja põhjal raamatu ka teinud, mitte vastupidi, aga kõik on siiski traditsiooniline, esmalt tegi George R.R. Martin (WHO’S NOT YOUR BITCH!) raamatud ja hiljem tehti selle põhjal sari. Sarja nimi on “Jää ja tule laul”, mille avab “Troonide mäng” ja siis tuleb “Kuningate heitlus” ja ma ei mäletagi, mis siis tuleb. Kaheksa peaks neid igatahes lõpuks kokku tulema, osa on veel ilmumata, nii et arvestades seda, et George saab sel aastal 64, tasub tulihingelisematel fännidel talle vitamiine ja spordiklubide kinkekaarte saata.

Te teate ju, et ma promon Prima Vistat nõrkemiseni

Seekord tegin väikese pildipostituse, et neil, kes käisid, oleks tore meenutada, ja need, kes ei käinud, saaks teada, millest te ilma jäite. Mõelge ise, vestlus Indrek Harglaga, ühe Eesti tunnustatuima ulmekirjanikuga.

Kuidas odavalt Pariisi saada?

Semester hakkab läbi saama ja mul on jälle reisiplaanid. Sedapuhku taas Pariis, aga kuna mineku ametlik kinnitus tuli nii hilja (huvitaval kombel saime K-ga uudised täpselt samal päeval, kuigi meil on täiesti erinevad plaanid), on piletihind juba kuskil Eiffeli torni tipu kandis. Teine huvitav asi on see, et kui vanasti oli Air Baltic odava piletihinnaga firma, siis nüüd on inimesel, kes tahaks ka kohvri kaasa võtta, juba odavam Estonian Airist pilet osta.

Kursaõde plaanib minna lennukiga Brüsselisse ja sealt rongiga Pariisi – see tundub hea plaan, kui on soov Belgiat näha ja/või rongiga sõita, aga erilist kokkuhoidu selles küll ei ole. Rongipileti saab ca 30 euroga (edasi-tagasi seega 60 eurot), nii et kokkuvõttes tuleb põhimõtteliselt sama hind. Paarkend eurot hoiaks kokku, kui sõidaks EasyJetiga Londonisse ja sealt Pariisi, aga ma raiskaks selle raha nii või teisiti Londonis selle peale ära, et bussiga ühest lennujaamast teise saada ja ajad ka väga hästi ei klapi.

Mulle nimelt hüvitatakse ca 150 eurot, aga praegu on kõik lennupiletid umbes 250, aga kuna semestri lõpuks on mul alati raha täiesti nullis, olen ma vaheaja alguses täielik sendilugeja ja koonerdaja, nii et tahaksin loomulikult võimalikult vähe oma taskust peale maksta. Samas olen ma snoob, nii et see esimene plaan on ühendatud vastumeelsusega kuskil pingil magamise või rekka põhja alla ehitatud kastis reisimise vastu. Mitte et mul iseenesest midagi pargipingil magamise vastu oleks, aga eelistaksin seda teha olukorras, kus mul ei ole kaasas asju, millega ma ühel heal päeval koju tagasi loodan jõuda, nagu läpakas jms.

Nii et olen avatud kõigile soovitustele.

Nädala kõnekäänd

Tuleb kaunilt Anu Saagimilt, kes ütleb nii:

Mulle lihtsalt ei meeldinud see, ta tuli seekord justkui sokiga lööma.

Mulle meenub kohe üks hea film nimega “Lord of War” ja selle surematu tsitaat:”I prefer it my way.”

Palju üks hea õpetaja väärt on?

Postimehes on selle kohta artikkel, kuigi selle põhjal tekib hoopis tahtmine arutleda selle üle, palju parimad ajakirjanikud väärt on. Nimelt vahendab lugu Harvardi ja Columbia Ärikooli ühistööna valminud uurimust selle kohta, kui palju parimad õpetajad reaalselt rahalist kasu toodavad. Numbrid on kenad, õpilaste sissetulekud suurenevad umbes kümme tuhat dollarit õpilase kohta, parimate puhul koguni 25 tuhat dollarit (kuigi arvestades seda, et tööiga on vähemalt 40 aastat, võib igaüks ise arvutada, palju see kuupalgas lisaks teeb).

Edasi on Postimees aga kasutanud sellist sõnastust:

Huvitavaks muutub küsimus ülemise osa strateegia puhul. Nimelt saavad uuringu alusel parematest peredest pärit lapsed heade õpetajate korral keskmisest ligikaudu kaks korda paremaid tulemusi.

Arvata võib, et sellise lõigu peale leidsid kommenteerijad, et siit võib teha järelduse, et rikkamad inimesed on targemad (või vähemalt saavad targemaid lapsi), sest eestlase jaoks ju parem=rikkam. Kuna see tundus kahtlane, otsisin originaalartikli välja ja selgus, et “parem pere” tähendas antud uurimuses peret, mille SES on kõrgem, nagu arvata oligi. SES nimelt hõlmab lisaks sissetulekule (seejuures eristatakse kohati sissetulekut ja jõukusastet) ka haridustaset ja ametit – ehk siis tegelikult on öeldud, et peredes, kus haridust rohkem väärtustatakse, saavad lapsed koolis paremaid tulemusi ja lõikavad headelt õpetajatelt rohkem kasu. Milline üllatus tõesti.

Iseasi on muidugi see, et leidus keegi, kes oli valmis rahastama uuringut selle kohta, kas headest õpetajatest ka päriselt midagi kasu on, nagu keegi võiks selles reaalselt kahelda. Kuigi mis seal ikka imestada, USA-s rahastatakse miljonite dollaritega isegi uuringuid selle kohta, milline elu Maal oleks olnud, kui dinosaurused oleksid olnud poole suuremad.

Räägin jälle Prima Vistast

Nimelt oli Mari väga tubli ja mitte ainult ei teinud Varsovie’ga intervjuud, vaid tõlkis selle kenasti meile arusaadavasse keelde ka. Küsimustele vastab Varsovie trummar Arnault Destal ja on näha, et poiss teab, mida ta räägib. Lugege ka.

  • Rubriigid