Avastasin uue naljablogi, kus kujuteldav kangelane on paksmagu, kes üritab kaalust alla võtta. Tegelikult me läksime ühe sõbraga isegi vaidlema selle üle, kas tegu on naljablogiga või mitte, aga kamoon, siin on ilmselgelt tegu hästi läbimõeldud huumoriga. Tsiteerin:
Kui ma ta pärast taksojuhile maksmist ja pingutavat sörki lõpuks kätte sain, tegi mu õhtusöögikaaslane ehmunud ning üllatunud näo ning teatas ennastkehtestavalt: “Mis sa mõtlesid tõesti, et ma su külla kutsun või?” Aihh…
Jumalale tänu, et ma viimastel päevadel sporti teinud olen ning ei pidanud pärast üksjatu pikka tagaajamist seda lööki vastu võtma, keel suust rippumas ja hingeldades. Suutsin olukorra väärikalt lahendada ja teatasin džentelmenlikult: “Soovisin kindel olla, et sa turvaliselt koju jõuad!” Mõeldes samal ajal tegelikult: “Tra, kui sa külla ei kutsu, siis maksa vähemalt pool arvetest kinni, eidenahk, raisk!”
Edaspidi peab meeles pidama, et õhtusöögile minnes tuleks naise käest enne restorani jõudmist väike ettemaks sisse nõuda. Ma usun, et see on ka naisele täitsa vastuvõetav, kui seda viisakalt serveerida. “Ära muretse, ma ju annan selle raha pärast tagasi, kui sa mind külla kutsud. Jätan hommikul näiteks öökapi peale, kui koju lähen.” See oleks viisakas ning mõlema asjaosalise jaoks aus käitumine, mis vähendab koos veedetud õhtuga seotud teadmatust.
Kui see nüüd tõesti läbinisti tõsiselt mõeldud oli, siis vabandan siiralt, aga kirja pandud on see ikka äärmiselt andekalt. 😀 Tuletas kohe meelde üht väga lahedat ingliskeelset blogi, mille peale ma kunagi sattusin, kus minategelane oli selline white trash emme, kes kirjutas näiteks, kuidas nad tütre 15. sünnipäeva puhul talle esimese tätoveeringu tegid (originaalse südamekese vms) ja kuidas ta nalja pärast laste mänguasjad minema viskas, kui need teda närvi ajasid, ja valetas, et andis heategevuseks. Lisaks muidugi kirjeldused, kuidas ta oma mehe tagant varastab jne. Täiega naljakalt kirjutas, kusjuures enamus kommenteerijaid uskusid siiralt, et ta kirjutabki päriselt oma elust ja läksid kommenteerides täiesti leili, ähvardasid teda Piibliga ja mille kõigega veel. Nüüd ei leia kahjuks üles, sest guugeldada on raske, sest ühel mammil oli päriselt blogi nimega white trash mom ja kui panna otsingusse trailer park, tuleb vastuseks ainult pornovideosid. See konkreetne emme muidugi ei elanud ka treileris, kui ma õigesti mäletan. Kahju igatahes kohe, et mõned head asjad vahel nii kahetsusväärselt kaduma lähevad.
Pärdikute päevaraamat 
Raskelt tahaks uskuda, et pole naljablogi, aga vist on dr Rentsil jällegi õigus – liiga silutud ja detailipuudulik tundub küll see jutt seal.
Kahju – räigelt originaalne oleks.
No tegelikult on ju ka täiesti võimalik, et tüüp kirjutab nö tõsiselt sellest, mida ta mõtleb, aga kohati keerab natuke üle võlli, et naljakam oleks. Aga blogi ise on igati lahe, loodan, et tal jätkub viitsimist seda edasi pidada.
Ma mõtlesin sama – et üle võlli enda meeleolu mõttes.
Aga nüüd hakkan kahtlema. Sest ca poolteist kuud tagasi, kui selle blogi avastasin, siis kirjutasin sinna mitu kiitvat kommentaari. Noh, et originaalne blogi ja hästi kirjutad. Ja nüüd on ta need minu kommentaarid kustutanud.
Tundus imelik, et miks? Täiesti neutraalsed, positiivsed kommentaarid olid.
Ma ikka loodan, et on naljablogi, kuigi see balansseerib täpselt väljamõeldise ja (veidi liialdatud) reaalsuse piiri peal. Aga tõesti, kui tegemist peaks olema tõsielublogiga, siis on küll enamasti hale lugeda ja mitte naljakas. Samas, isegi kui inimesel netis ka ainult WordPress avaneb, siis peaks ju ometi leidma siit teiste kaaluhädaliste ja söömishäirikute blogisid ja nendest saaks siis teha järeldusi oma toitumis- ja sportimiskavade üle, kui ikka vähegi oidu peas on. Nii et ma siiralt loodan, et blogi autori elu tegelikult ikka niisugune ei ole. Või on?
Ma arvan, et hale on just lugeda “normaalseid” blogisid, sest need on kõik ühesugused, kesksoost, kastreeritud, tavalised. Nagu tänapäeva autod – ei mingit isikupära.
Tõsiselt loodan, et ei ole naljablogi:))
No minul on selline blogi, mida on sinu mõistes hale lugeda :). Hall mass.
Aga mu point oli selles, et kui ma Pekinäo blogi tõsiselt võtaksin, siis hakkaks mul oma kaastundliku südame tõttu ülimalt kurb, et kellelgi on nii raske elu ja teisest küljest ei suudaks ma ära imestada, kui ebatõhusalt oma probleemidele püütakse lahendust leida. „Normaalseid” blogisid lugedes on lihtsalt igav, mitte hale.
No tegelikult ma ei mõtle seda niimoodi, et kõik mitteradikaalid ja mittepõhjajoojad peaks oma blogid kinni panema. Kõigil on õigus elada just sellises maailmas mis meeldib ja rääkida mis meeldib.
Ma lihtsalt alati instinktiivselt “tõmban mõõga”, kui tundub, et rünnatakse kellegi õigust olla teistmoodi:)
Ei tahtnud isiklikult sinu kohta midagi halvasti öelda, sorri:)
Ega ma isiklikult ei võtnudki 🙂
Aga vaata, selle blogi autor (kui see on tõsielublogi) ei taha ju realiseerida oma õigust olla teistsugune. Ta tahab saada samasuguseks „normaalseks” meheks, nagu kõik need, kellel õnnestub naiste juures skoorida no näiteks vähemalt korra nädalas.
Aga kui on fiktsioon, siis peab olema ajusid, et lugejaid niimoodi pidevas kahtluses hoida 🙂
Vabandust, ma olen varem ka kuulnud, et ma ei oska õigel hetkel vaidlemist lõpetada ja tahan olla see, kes ütleb viimase sõna. Ma panen nüüd suu kinni, ausalt.
No mina ei ründa kuidagi selle inimese võimalikku õigust näiteks naisi seksobjektideks pidada ja arvata, et kui tema tasub söögi eest, peaks naine olema valmis temaga seksima – lihtsalt mõned muud asjad selles blogis on esitatud viisil, mis kaalualandaja puhul ebatõenäolised tunduvad. Näiteks ei ole jogurt kaalualandajale tegelikult väga sobiv toit, kui jutt just maitsestamata jogurtist ei käi, (ja kuna ta ütleb, et uurib toitumisteemat palju, peaks ta sellega kursis olema) ja spordiga tegelejale on ilmselge, miks spordisaalis peeglid vajalikud on jne. Sellised ebakõlad tekitavadki kahtluse, et ilmselt on tegu siiski huumoriga.
Jep. Mul tekitas algul ka see kahtlusi, et inimene ütleb enda kohta umbes, et asun “allpool teisi” ja “püüan paremaks saada” aga samas on vahel väga rõvedad killud naiste kohta. Just “rõvedad”, mitte “pettunud” suhtumise killud.
Mõtlesin, et see on tal vist valesti välja kukkunud enesekindluse sisendamise variant ala “pole mul neid tegelikult vajagi – käigu p..sse”, aga oleks pidanud aru saama – keegi, kes tahab ennast naiste jaoks atraktiivsemaks teha, ei räägi naistest nii, nagu originaal-eesti-wannabee-natsi.
Mad Max, ma tundsin hiljuti samasugust vajadust sind kaitsta, kui Asjadest tuli soovitusega õppida teistes iseenda äratundmist – ma tahtsin tõsta kisa, et sama oluline on iseennast ära tunda, kirjutada seda, mis tunne millegagi seoses on (ja need postitused, kus sa seda teed, on kõige huvitavamad) – aga siis reageerisid sa ise juba hoopis teise suuna pealt ja ma vaatasin, et sa ikkagi vist ei vaja kaitset.
aitäh nodsu:))
See printsessi päevik on miljon korda suurem fiktsioon kui too pekinäo oma…
irw 😀
Ma olen vist ikka täiesti naiivne. Olen näinud neid Printsessi blogi pealkirju ja mõelnud, et päris julge tüdruk, et niimoodi avameelselt kirjutab oma elust.
Kes veel lollitab?
Anonüümselt on lihtne avameelne olla.
Aga lugedes ja süvenedes võtab ikka muigama küll – “nice try” nagu öeldakse. Kui eraelulise blogi eesmärk on lugejaid pidevalt üllatada, shokeerida, tekitada furoori ja pinget, siis on reaalsest elust asi kaugel…
kirjutada tüüp oskab, tuleb tunnistada. aga naiste kohta rõvedusi lugeda ma ei kannata; niiet olgu tal kirjas “päris”- v “mängult”-elu, ma ei viitsi seal käima akata.
vat selline mees olen.
Mul on hea meel, et meie hulgas vähemalt mõni tõsimeelne feminist on.
No võite nüüd lugeda, kuidas kaalulangetamine käib:
Äkki on meil ja temal erinev arusaam hommikusöögist? Ja et harjumuspärast hommikust kreemitorti ning rasvapirukat vältida, leiab ta targema olevat see söögikord vahele jätta? Krrt teab, aga kui ta peaks kellegi ülemus olema, siis on mul tema alluvatest kahju või kasvõi koostöölistest (ma ei viitsi süüvida, kellega on tegemist). Hommikusöögita kolleeg on ju nagu kuri kakaduu või taliuinakus kährik…
hehee, see meenutab, kuidas elukaaslane A. mulle selgeks tegi, et kui ma ajahätta jään, jäägu ma parem omaenda tantsutrenni hiljaks kui et näljaselt kohale lähen – et viimane on inimeste vastu palju julmem.
Kui ta enneaegu alla ei anna, võib sest ka lõpuks tolka olla:
http://www.ohtuleht.ee/472104