Tartus võib koduteel igasugu huvitavaid asju kuulda, mis ei piirdu sugugi sellega, kuidas 15aastased neiud oma seksielamustest räägivad. Paar päeva tagasi jalutasin õhtul lillemüüjatest mööda.
Vanem mees ja naine. Istuvad. Mees köhib hääle puhtaks ja ütleb kuidagi tuimalt nagu juba aastatetagusest asjast räägiks, mis ikka veel hinge kriibib:”Ma oleks sulle ju ehk isegi andeks andnud. Kõige hullem on see, et sa valetasid mulle täiesti külmalt.” Naine ei vasta midagi, vaatab vaikides maha. Mees otsib õigeid sõnu ja jätkab:”Kõik see aeg kinnitasid sa, et sina teda ei tapnud ja sina ei tea asjast midagi…”
Minul oli juba täielik õu-emm-džii moment, kui mees järsku rõõmsa häälega jätkas:”No ja siis tuli see peategelane ja ütles mõrtsukale…” Mõnele on ikka ilmekat jutustamisoskust nii palju antud, et võib juhusliku möödakäija poolsurnuks ehmatada. 😀
Pärdikute päevaraamat 
Aitäh! Ma siin istun, muretsen oma kodutöö pärast ja siis loen su juttu – eluisu tuli tagasi :D.
ayup, tuletas mulle meelde, kuidas koolis töötades koolilapsed päevasündmustest rääkisid. kontekst on, et tegu oli piirkonnakooliga ja piirkond oli tihedalt narkomaane, joodikuid ja vägivaldureid + nende luustlihast vilju täis. “siis ma panin talle nii!” – lõuaandmiseliigutus – “ja nii ka! ja siis ta kukkus!” – teine liigutus on ilmselgelt arvutikarakterile kohane. aga esimene liigutus ja kommentaar tõmbas küll alarmi peale, et kas tegu on järgmise kohaliku peksjaga.