Küss iseenesest väga lihtne, aga ma pole lühikese jutu tädi, nii et seletan ikka eelloo ka ära. Nimelt võtan hetkel veits algajama grupi hispaania keelt, sest edasijõudnute ajad ei klappinud, ja siin grupis õpiti alles praegu pretérito indefinidot. Ja selle info kinnistamiseks jäeti meile nüüd üks kodutöö teemal “Mi mejor viaje” ning anti ka ette verbid, mida me oma lühijutus kindlasti kasutama peame.
Siit probleem – verbide nimekirjas oli ka gustar. Mulle on aga prantsuse keele tunnist igaveseks pähe tambitud, et selle verbiga kasutatakse alati imparfait’d, kui just ei taheta rõhutada, et meeldimine just sel hetkel alguse sai (või kui tegu ei ole ennemineviku vms asjaga). Pretérito imperfectot pole aga selles grupis õpitudki, mis teoreetiliselt peaks ju välistama selle aja kasutamise kodutöös. Praegu kasutasin ikkagi imperfekti, sest süda käskis ja ei tahtnud teha totrat lauset teemal “Sel hetkel armusin Hispaaniasse”, mis igatahes õige oleks, aga mõtlesin igaks juhuks targemate (= teie) käest üle küsida, kas siin on ikka võimalik kahe keele vahel paralleeli tõmmata.
Mis te arvate?
Pildi laenasin siit.
Pärdikute päevaraamat 
Nagu sa, mõnus Rents, tabavalt mainisid – sa pole lühikese jutu tädi? Nonii, mina olen onu ja püüan vastukaaluks mõtte kolme lausesse kontsentreerida. Esiteks ei tea ma sookvootidest mitte midagi. Teiseks meeldivad mulle mustad sukad. Kolmandaks ei viitsi ma iga võõrväljendi peale kohe guugeldama hakata.
*(lugeda:) mustad sukad naisterahva jalas
Kas see oli üks mõte kolme lausena?
Ma olen ikka täitsa tädieit, et ei suuda seda mõtet välja nuputada, mis sisaldab võõrväljendi googeldamist, musti sukki ning sookvoote. See peab vist mingi tagamõte olema. 😀
Ma pole küll ametlikult hispaania keelt õppinud, kogu keeleoskus on tulnud keelekeskkonnas elamisest (ehkki seda protsessi on ehk juhtinud lingvistiharidus), aga soovitaksin midagi sellist “me gustó mucho …(caminar en la noche, comer …., )”. Hispaania kohta ei oska öelda, aga siin kasutatakse verbi ‘gustar’ küll nii, ja üldse tundub, et aegade kasutus on tegelikkuses hulga vabam kui vanad Euroopa grammatikaõpikud väita üritavad.